Hurda teine soov. "Ükski eestlane, kes vahest talorahva seisusest lahkub ehk koolitamise läbi kõrgemale tõuseb, ei pea ega tohi sellepärast omast rahvast lahkum. Eestimees jäägu Eestimeheks igas ammetis, igas seisuses, maal või linnas," rääkis kõrgelt koolitatud eestlane. (Ibid) Jakob Jurda kolmas ja viimane soov esimese üldlaulupeo kõnes oli seotud koolidega. "Tuleb soovida, et Eestirahvale ka suuremaid koolisid elosse sünniks. Muretsegem koolide eest. See on mo viimne sõna, Eestivennad," lõpetas Hurt. (Ibid) 8 [Type text] KOKKUVÕTE Jakob Hurt on öelnud: "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab." ( http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt)
päevaküsimustele. Esialgset teksti kärpis ta omajagu, kuid tugeva vihmasaju tõttu tuli tal kõnet veelgi lühendada. Kõne on ajalukku läinud ,,kolme soovina". Kõnest sai programm kogu rahvuslikule liikumisele. Rahva hulgas tegi kõne Hurda tuntud tegelaseks ja laulupeolised kandsid rahvuslikke aateid laiali üle kogu maa (Palamets, Hillar 1994:21). Avakõne pidas Hurt laulupeo teisel päeval. Alustas ta oma kõne sõnadega:" Armsad Eestivennad! Ausad külalised!" Esimese soovina tahtis ta, et tulu saamise eesmärgil meel ja mõistus tööd teeks ja vaeva näeks (Palamets, Hillar 1994:21).Ta tahtis, et kõik Eestivennad, kes 1819. aastal kingitud priiuse osalised on, ikka ja enam igapäevasest vaimuharimisest osa võtaksid (Laulupeomuuseum). Vaimu vara on jäädav ja et see meie armsa rahva seas kasvaks, selleks peab muretsema heade koolide, raamatukogude ja iseäraliste seltside loomise eest (Palamets, Hillar 1994:22).
annaabi.ee 
