See erakond, kui seda nii võib nimetada, koosneb meie väikese Eestimaa noortest, kelle eesmärgiks on teha nn. kõike üle Eesti ja väljaspool Eestitki. Nad korraldavad igasuguseid erinevaid kampaaniaid ja ettevõtmisi, osalevad välisreisidel ja avardavad enda ja teiste silmaringi iga päev. Mulle on see erakond kõige rohkem muljet avaldanud oma oskustega tegutseda vaikselt aga hästi. Ma ei olnud sellest erakonnast mitte midagi kuulnud, kuni ühe suveni, mil olin Tartus külas oma isal. Juhslikult mööda Tartut jalutades märkasin reklaamplakateid, kus reklaamiti just nende noorte kampaaniat ´´ Vanapaber ei ole praht
jäädvustamisele kui uusloomingule. Aastatel 1948-1949 saadi TA KKI ekspeditsioonilt Setumaale Anne Vabarnalt kirja u. 110 rahvalaulu. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna ja Eesti Raadio ühiskäigul Setumaale 1959.a. laulis ja jutustas Anne Vabarna magnetofonilindile 62 pala. Eriti tihedad sidemed säilisid A. Vabarnal oma kaua-aegse sõbra P. Voolainega, kes külastas laulikut korduvalt ning võttis mõnikord Anne juurde kaasa külalisi väljastpoolt Eestitki (näit. 1959.a. läti akadeemiku M. Stepermanis'e). Harilikult pani ta neil käikudel kirja ka Anne improvisatsioonid külalisele, temale endale või Anne lauluvormilised pöördumised mõne muu isiku poole. Nii on lauliku elu viimastelt aastatelt, mil ta üsna sageli viibis haiglates, Annelt kirja pandud arvukaid improvisatsioone arstidele. Lauliku vanaduspõlve ei sobi kuidagi nimetada muretuks. Ta perekonda tabasid mitmed ootamatud saatuselöögid
aastal. Suhkrut jäi aga aastast aastasse vähemaks ja pealinna ülemused andsid käsu veine piiritusega kõvendada. Veinitegemine kiirenes, kuid maitse ja maine käisid alla ning rahvas ristis saaduse "peedikaks". Kuuekümnendatel aastatel hakati veine uuesti tegema ilma piirituseta ja nõudmine Põltsamaa veinide järele kasvas kohe. 1969. aastal oli müügil 28 veinisorti, vaatides ootas ostjat 560 000 liitrit. 1978. aastal ehitati uus veinitehas ja kuigi järgmisel aastakümnel tabas Eestitki karskusekampaania, suudeti kriis üle elada. Endiselt on kõrges hinnas Põltsamaa Tõmmu, Põltsamaa punane, Põltsamaa Kuldne, Põltsamaa Lossivein ja Põltsamaa Vaarikamusi (Lään 1993: 53-54). Põltsamaa veinikelder on kujunenud linna turismimagnetiks. Võimalus veine kohapeal proovida ja osta, meelitab sinna üha rohkem külastajaid. Veinikeldris on võimalik erineva tasu eest maitsta kõiki Põltsamaa veine. Pakutakse nii 3. kui ka 5. veini
annaabi.ee 
