K.Päts poliitikamees, Päästekomitee liige ja Eesti Ajutise Valitsuse peaminister ja siseminister. K.Konik Maavalitsuse organisaator ja arstist Päästekomitee liige. Miks hakkas 1917.a. süvenema eestlastes arusaam Venemaast lahkulöömise möödapääsmatusest? Sest kirjakeel ühtlustus, kujunes rahvuslik haritlaskond, aktiviseerus seltsielu, suurüritused, talupojad muutusid oma maa peremeheks, linad hakkasid eestistuma, erakondade loomine, eestlaste osatähtsus tõusis maa- ja llinnaomavalitsustes, arenes koperatiivliikumine. Milline tähendus Eesti jaoks on 15. nov. 1917, a, Maanõukogu otsustel? See et sellest sai alguse Eesti riikluse õiguslik teke. Loe läbi allikad ja mõtle vastused küsimustele lk. 31 Iseseisvumine Iseseisvumise eeldused: Kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. saj. keskpaigast alates sajandi teise poole jooksul
lähenemine ühiskondliku muutuse nimel. See tähendaks, et kui Eestis elavad venelased muutuksid veidi rohkem eestlasteks, peaksid eestlased samavõrra venestuma. Pikapeale tekiks uus rahvus, eestivenelaste kõrvale ilmuksid vene-eestlased. Selline väljavaade oleks paljude eestlaste meelest kindlasti rahvuslik katastroof, mida iga hinna eest ära tuleb hoida. Seega peab enamik integratsioonist rääkijaist selle all silmas hoopis protsessi, mille käigus venelased peaksid eestistuma, ehk assimilatsiooni (kuigi ka see viimane tähendaks mõnegi eestlase arust sulaselget õnnetust). Assimilatsioon aga ei ole integratsioon. Soovimatus samas riigis elava suure rahvusgrupi olemasolu tunnistada tähendab edasise lõhestumise jätkumist. Vastandamise strateegia jätkub Ei olnud raske arvata, mis juhtub ühiskonnaga, kui ausamba suhtes, mis kolmandikule sellest ühiskonnast on religioosseks sümboliks kujunenud, vaenutegevust alustatakse.
o Jõuga ja Kõnnu järved o Narva Veehoidla · Asustus o Asustus on hõre o Koondub kõregamtele kohtadele ja jõgede äärde o Ida osas (Narva jõe ääres ja Pepsi järve ääres) venelased o Alutaguse siseosas Iisaku, Tudulinna, tudu eestlased o Popvernikute kultuur vene rahvusest, aga ühel hetkel hakkasid käima luteri kirikus ja hakkasid eestistuma o Vanausulised (Mustvees) · Peipsi lääneranniku madalik o Hõlmab Peipsi rannikuvöndi edelaosa (Kallaste juurest Eesti edelapiirini). Maastikurajooni kuuluvad ka Peipsi järve saared o Maastikurajooniline on iseloomulik o Maastike mirenaalse aluse hilisjääaegne kujunemine jääjärvede toimel, mis tõttu valdavalt uhutud moreeni- ja jääjärvetasandikud
annaabi.ee 
