Ants Laikmaa Ats Püvi TT14 Ants Laikmaa Ants Laikmaa (5. mai 1866 Araste- 19.november 1942 Taebla) oli eesti maalikunstnik, keda on peetud üheks Eesti 20. sajandi alguse olulisemaks kunstnikuks ja kelle juhitud ateljeekool oli Eesti esimene kunstiõppeasutus. Nime eestistamiseni 1935. aastal kandis Laikmaa nime Hans Laipman. Elukäik Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. 1890-91 Peterburis 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool
joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. 1. Ants Laikmaa ja rahvusromantism /ateljeekool O. Kallis jt , Vikerla/ Ants Laikmaa (5. mai 1866 – 19. november 1942) oli eesti maalikunstnik. Nime eestistamiseni 1935. aastani kandis ta nime Hans Laipman. Laikmaa õppis 1891–1893 ja 1896–1897 Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. 1903. aastal asutas ta ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi. Tema korraldatud oli esimene eesti kunsti üldnäitus 1906. aastal Tartus. Akademistlikule haridusele vaatamata on Laikmaa loomingus tunda impressionismi ja postimpressionismi mõju. 1920ndate keskpaigast muutusid ta maalid realistlikumateks.
See seadus ei toonud erilisi muudatusi talupoegade elusse. Talupoegade liikumisvabadust piirati veel pikka aega. Kubermangu piirest lahkumine oli keelatud nagu ka linna elama minek. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes ka perekonnanimede panek kus lisandus priinimi talu, isa ja ristinimele. Nimed oli enamasti saksapäraselt sest nimed panti mõisnike poolt, kuni nimede eestistamiseni 1930a teisel poole. Talurahva omavalitsus Mõis- halduspiirkond mis hõlmab nii mõisa kui ka külamaad. Mõisapiirkond = kohtupiirkond. Vallakogukond- 19saj tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. Vallakohtud- koosneisd 3liikmest kellest 1nim mõisnik, teised valisid enda hulgast peremehed ja kolmanda sulased
annaabi.ee 
