levinud arusaamaks on kujunenud, et vene keel ja vene kultuur ohustab paljuski eesti keelt. Tagaplaanile jäetakse hoopiski inglise keel, mis mõjutab praegu hoopis jõulisemalt eesti keelt ja keeleuuendamist. Eesti kodanikud kasutavad palju sõnu, mis on üle toodud teistest keelest: inglise, saksa, vene ja soome keelest. Nii tekib släng, mille juurdumisel on sellest üsna raske loobuda. Võõrsõnade mõju eesti keelele võib pehmendada sõnade eestistamisega. See pakub mugavat lahendust probleemile, mis keeleteadlasi muretsema paneb. Näiteks inglisekeelne sõna download, mis tähendab eesti keeles midagi `alla laadima'. Algselt kasutati küll inglisekeelset terminit rohkem, kuid järjest enam on harjutud eestikeelse väljendiga `laadi alla'. Alati ei saa sõnu mugavalt eestistada, tõlkides nad lihtsalt ümber. On olemas terminoloogiaid, millel ei ole otsetõlget või siis tähendab otsetõlge hoopis midagi muud.
Kuulutati. Et aastail 1935 1937 käib nimede eestistamine lihtsustatud korra järgi ning maksuvabalt. Moodustati isegi Nimede Eestistamise Liit ning kohustati kõiki riigi- ja omavalitsusametnikke olema eeskujuks kõigepealt enda nimede eestistamisel ning vastava propagandaga oma sugulaste, tuttavate ja kodukoha elanike hulgas. Umbes 200 000 eesti perekonda oli oma võõrapärase perekonnanime eestistanud, kuid umbes 140 000 ehk 42% polnud seda teinud. Paralleelselt nimede eestistamisega alustati Eesti rahvuslipu levitamise kampaaniat. Taheti jõuda niikaugele, et riigipühadel leviks sini-must-valge kõigiö linna- ja alevimajadel ning kõigis taludes vaeseimate kohtadeni välja. 1936. aastal suudeti rahvuslipp viia igasee teise talusse. Lipukampaania kõrval hakati hoogsalt propageerima kodukaunistamist. Leiti, et Eesti aarelinnade ning külade välisilme jätab palju soovida. Kodukaunistamiskampaania kõige
kalad - lutsud ja haugid - jäid kuivale. Kõrge põliste mändide aluselt karjamaalt korjati marju ning seeni. Talule kuulus ka kümme tiinu sood, kus käidi heinal. Kõik see kokku oligi Rüüsmaa, kus kirjanik Harri Jõgisalu sündis ja kasvas. 5 1.2. Lapsepõlv Harri Jõgisalu on sündinud 24. augustil 1922. aastal. Sünnijärgne perekonnanimi oli Konstabel, mis aga muudeti 1936. aastal eestistamisega Jõgisaluks. Uue väär- ehk perekonnanime sai noormees algkooli, see tähendab kuuenda klassi lõpetamisega ühel ajal. Harri Jõgisalul oli ka vend Anton, kes sündis Harrist kaks ja pool aastat hiljem, 1925. aasta algul. Noorema venna sündimise järel jäi aga ema haigeks ja aastaid hiljem suri. Ema haigestumine on ka põhjuseks, miks vennad kasvasid vanaema Miina hoole all. 1927. aasta sügisel hakati Rüüsmaa maadele tädi Tasjale ja tema perele uut maja ehitama. Ehituse käigus
annaabi.ee 
