seadust tänapäeval? § MTÜ Rootsi Hariduse Selts, kes esindab rootsi vähemusrahvust Eestis, pöördus 9. jaanuaril 2006 Kultuuriministeeriumi poole sooviga taotleda kultuuriautonoomiat rootsi vähemusrahvusele ning saada õigus eestirootslaste rahvusnimekirja koostamiseks. 2006. aasta juulis langetas Eesti valitsus eestirootslastega seoses otsuse, andes õiguse ja võimaluse osaleda Kultuurinõukogu valimistel ka neil Eesti kodanikest eestirootslastel, kes elavad väljapool Eestit. § Selle otsusega võimaldati eestirootslaste tuleviku toetamises ja arengus osaleda kõigil eestirootslastel. Valimised toimusid 2.-4. veebruaril 2007 ja viidi läbi kolmes kohas. Valiti 21-liikmeline Kultuurinõukogu, mille esimeheks sai Uile Kärk-Remes ja aseesimeheks Lars Rönnberg. Kes saaks taotleda kultuuriautonoomiat tänapäeval? § Eestis elavatest vähemusrahvustest saab praegust
mai Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu "kunste" valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel
mail Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu "kunste" valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel
annaabi.ee 
