Õppides seda neli aastat ning vahetas siis eriala kompositsiooni ja teooria ala vastu. Õppides sedagi neli aastat. -5- 2.3 CYRILLUS KREEGI EDASINE ELU 1917. aastal töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, siis Rakvere Õpetajate Seminaris, ning 1920-1921 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalu koolides. 1918. aastal abiellus Kreek Haapsalus eestirootslase Maria Bleesiga. Abiellust sündis abielupaarile pojad Peeter ja Toor. 1933. aastal peeti Haapsalus esimene rootslaste laulupidu, mille üldjuht oli Kreek ise. 1934. aastal suri Kreegi poeg Peeter, kes oli vaid 15-aastane. Kreek lahutas oma naisest 1939. aastal ning Toor jäi isaga. Paar kuud pärast lahutust abiellus Kreek Aleksandra Tinskiga. Sellest abielust sündis neil kaks tütart ja poeg. 1940-1941 ja 1944-1950 aastatel oli Kreek Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppejõud,
konservatooriumi asutamise osas suur. Kreek palus oma kirjas Südale küll, et too vaataks tema jaoks, millised pealinna ,,koorid juhatajat ootavad ja mäherduse fakulteedi peale prohvessorisi läheb". Kuid jätkas sügisel siiski õpetajaametit Haapsalus. Aasta hiljem kolis ta Rakverre ja töötas ühe õppeaasta muusikaõpetajana sealses õpetajate seminaris ja reaalgümnaasiumis. 1918.aastal abiellus Cyrillus Kreek Haapsalus eestirootslase Maria Bleesiga, kes oli elukutselt õpetaja ning valdas peale emakeele(rootsi keel) aktsendivabalt ka vene, saksa ja eesti keelt. 1920. aasta sügisel läks Kreek, tõenäoliselt Mart Saare kutsel, Tartusse, kus temast sai harmoonia õppejõud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Evald Laanpere, Kreegi tollase õpilase ja hilisema kolleegi meenutuste järgi, käisid nad koos kõigil tolle hooaja sümfooniakontsertidel ning musitseerisid õhtuti elavalt kodus. Ometi jäi ka Tartu aeg vaid