aetud, mis autorit väga häiris. Selle poeemi stiil on realistlik, rahvakeelne, sõnavara on rikkalik, esinevad irooniavälgatused. Alveri vaimukad ja sädelevad poeemid mõjusid eesti 1930-aastate luules uuenduslikult. 10 2.3 TÕLKETÖÖD Sõjajärgsel ajalo tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlkeid. Eriti tähtis oli Betti suurtöö ,,Jevgeni Onegini" tõlge. Seda eestindust peetakse Eesti tõlketööde tippsaavutuseks. 2.4 TUNNUSTUSED 1966 - Eesti NSV teeneline kirjanik 1967 ja 1987 - Juhan Liivi luuleauhind 1977 - Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum 11 ETTEVAATUST KLAAS Ettevaatust klaas! Purunev klaas! Oh paraku juba killud on maas. Ettevaatust lill! Mullast ilmunud imeteos! Oh paraku juba õis murdus mu peos
Sügise algus, lõikus- ja külvipüha, 18. sajandil rukkiema, külviema ehk rohuema päev. Rukkiema või rohuema päev on märkinud olulist püha, mil külv oli rangelt keelatud mitmesuguste hoiatustega vilja riknemise ja hävingu eest. Muu hulgas arvati, et see päev külvab rohu vilja sekka. Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud. Vana ütluse kohaselt keeras Pärtel kapsapäid. Saksamaal on kapsapeade pöörajaks Bartholomeus, meil sama nime eestindust kandev personifitseeritud Pärtel. Et kapsas oli eestlase toidulaual väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud tähelepanu sama palju kui viljale. Lääne-Eestis ja saartel oli see vähemalt viimasel kolmel sajandil ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Samuti on pärtlipäev olnud üks levinumaid meevõtu alguspäevi.
annaabi.ee 
