Esimene: nõustaja tunneb emotsionaalset seotust kliendi olukorraga. Teine: püüab mõista klienti tema vaatenurgast. Kolmas: nõustaja osutab empaatiat, ehk klient tunnetab austust, hoolimist ja mõistmist. · Tingimusteta positiivne tagasiside Rogersilt pärit. Rõhutamine, et kliendil indiviidina väärtus ja tähtsus. Eesmärk on tunnustada kliendi käitumist.Gelso- Freis(1989) see on pigem soovitav, mitte tuumtingimus. · Kongruentsus eestindatuna loomulikkus, ehedus, käitud vastavalt sellele, mida tunned ja mõtled. Teine käitub sellepärast samuti sulle vastu. Eesmärk on siirus, ehedus ja mitte võlts suhe kliendi ja nõustaja vahel. · Austus keskendumine positiivsetele kliendi omadustele. Tolerantsus individuaalsete erinevuste suhtes. Eesmärk keskenduda kliendi tugevusele. · Siin ja praegu räägitakse sellest, mis toimub siin ja praegu, hetke nõustamissituatsiooni teema
"Sügislootus", "Üksi rändan", "On unistus kui ränikivi". Mats Traati ümbritseb teatud salapära -- ta on sõnaaher ega armasta isiklikust elust rääkimist. Seetõttu pole temaga tehtud ka palju intervjuusid. 2. "Harala elulugude" sünd ja areng 1915. aastal ilmus Ameerikas Edgar Lee Mastersi sulest "Spoon River Anthology", mis tõlgituna eesti keelde tähendab "Spoon Riveri antoloogia". Seda on tõlgitud ka kui "Spoon Riveri koolnud". See sisaldas epitaafe ehk hauakirju. Eestindatuna Boris Kaburi poolt ilmus see aastal 1976, samal aastal, kui anti välja esimene trükk "Harala elulugudest", mis sisaldas 55 epitaafi. Enne oli üksikuid epitaafe ilmunud ka mujal. Varasemaid elulugusid oli võimalik lugeda "Kandilistes lauludes" ja viimaseid "Kultuuris ja Elus". Autor jätkas endale 2 arvatavasti südamelähedaste "Harala elulugude" seeriaga värsikogus "Sügislootus", kusjuures need jõudsid järjest kaasajale lähemale. Viimased
annaabi.ee 
