· 1807-talupoegadest maakaitsevägi ehk maamiilits · Sõja aegadel süvenes majanduslik surutis. Talurahva vabastamine pärisorjusest: · Eeskujuks 1807.aastal agraarreform Preisimaal. · 1816-Pärisorjusest vabaks Eestimaa. · 1819-Pärisorjusest vabaks Liivimaa. · Maa mõisniku ainuomandiks, seda sai talupoeg rentida ja pidi täitma rendilepingut. · Esialgu ei toonud pärisorjusest lahti saamine muudatusi. · Perekonnanimede panek, eestindati need 1930-te teisel poolel. Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist: · Põhisissetulek jätkuvalt teraviljaksavatusest. · Hoogne mõisastamine, kuna taheti suuremat sissetulekut. · Uued sissetulekuallikad:peenvillalammaste kasvatus, piimakarja arendamine, kartul.
sajandi algusest hakkas eestikeelse kirjavara hulk aegamööda suurenema. See oli seotud valgustus- ja romantismiideede jõudmisega siinsesse kultuu- riruumi. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadus-ühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased, pastorid ja kooliõpetajad. Enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline talurahvale eestindati ja mugandati teiste maade kirjandusest lihtsa sisuga rahvaraamatuid ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli Saksamaa talurahval. 18. saj lõpul alanud jutu- ja õpetuseraamatute ilmumine jätkus 19. Saj alguses. Nii ilmus Karja pastori Friedrich Willem von Willmanni raamatu ,,Juttud ja teggud" (esitrükk 1782), kolmas trükk 1804. a uue tiitliga ,,Juttud ja Moistatussed". Jutukogu 1804. aastal trükitud
· Talupoeg pidi teokohustusi täitma. · Normeeritud koormised asendati "vabade" rendilepingutega. · Renditingimused määras mõisnik. · Talupoja liikumisvabadus oli piiratud. · Talupojad said endile perekonnanimed e. priinimed. · Nimed panid talupoegadele mõisnikud. · Levisid saksapärased perekonnanimed. · Priinimed eestindati 1930ndate II poolel. · Viljahindade langemisega 1820-30ndatel kaasnes rendihindade tõus ja talude "mõisastamine". · XIX sajandi alguses hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva omavalitsus- vallakogukond. · Vallakohtud(kogukonnakohtud) koosnesid kolmest liikmest: esimese valis mõisnik, teise peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ühisvastutus magasivilja varumisel.
annaabi.ee 
