Neil aastal avaldati sadakond soome kirjaniku raamatut. 1930 külastas Soome Kirjanike Liidu kutsel oma ametivendi Eesti Kirjanikkude Liidu 7-liikmeline esindus. Eesti Vabariigi aastatel jätkati Juhani Aho ja Aino Kalda, samuti Johannes Linnankose, Minna Canthi ja Eino Leino, Arvi Järnefelt, Johannes Lehtonen, Frans Eemil Sillanpää, Ilmari Kianto, Santeri Ivalo, Pentti Haanpää, Mika Waltari, Hilja Valtonen, Friedebert Tuglase tõlkes Aleksis Kivi "Seitse venda" ja "Nõmmekingsepad" eestindamist. Soomes vahendati nendesamade aastate jooksul kümmekond eesti kirjandusteost. See oli aeg, kui vastastikune ilukirjanduse tõlkimine oli kõige nähtavamas ebatasakaalus. Soomes üllitatud eesti kirjanike teostest on neist aegadest tähelepanuväärseimad Ida Grünthali soomendatud A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" ning Erkki Reijose tõlgitud "Tõe ja õiguse" I ja V osa. 1940 Eesti okupeeriti ning Eesti-Soome kirjanduslikud kontaktid praktiliselt katkesid
tegelase vaatepunktist. Pärast ametlikku lahutust jätkub siiski ühine kooselu ning iga pereliige peab keerulise olukorraga toime tulema, kuidas vaid oskab. Igaüks näeb olukorda erinevalt ning tihtipeale räägitakse üksteisest mööda. Pereisa üritab olukorda perekonda kokku tuua, ema kahtlustab oma eksabikaasat abielurikkumises ning peretütar peab end vanemate lahutuses vastutavaks. Lisaks inimsuhetele käsitleb autor ka filoloogiat ja võõrsõnade eestindamist. Selle käigus vaadatakse igale olukorrale ka puht keelelisest vaatepunktist. Väljendub kirjaniku mure eesti keele tuleviku pärast ajal, kus võõrsõnad üha enam peale tungivad. Omapoolne hinnang teosele Lehte Hainsalu on noorte jaoks suhteliselt tundmatu kirjanik, kuid usun, et võiks meeldida paljudele. Hainsalu kirjutab väga elulistest probleemidest ning teeb seda väga huvitavalt. Kui
annaabi.ee 
