luule teke ja areng,koidula. Rahvuslik kunst johan Köler, 1870 laulu ja mänguselt Vanemuine hiljem teater, 1865-avati veel estoni,endal,koit teatrid., Eesti kirjameeste selts. 1869-esimene üldlaulupidu, kavas 15 ilmaliku ja 12 vaimuliku laulu, oli ka 2 eesti laule. Laulupiud oli suursündmus, osales 822 lauljat, laulupidu kesti 3 päeva, kõne pidas Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust, ja et jääda eestimeheks igas ametis, lalupidu korraldati selleks, et tähistada 50 aasta möödumist pärsiorjusest, see pani aluse laulupeo traditsioonile. Karl a. Hermann oli mitmekülgne muusika tegelane, ajakirjanik, keeleteadlane, 19 saj kultuurielu juhtfiguur, seotud mitme seltsi ja organisatsiooniga. Ajalehe toimetajana ja kirjanikuna 1882 võttsi üle ajalehe Eesti postimees, kästles palju eestluse probleeme, Laulu ja mängu leht, sellest kujunes raha muusika hariduse edendajaks. Kirjastajana-pidas Hermann
Hurt kurtis, et eestlastele läheb pahatihti vaid see korda, mis igaühele isiklikult vajalik ja kasulik on. Oma tegevust mõõdetakse sellega, kas midagi ikka "reega koju vedada või siis karmanisse pista saab". Hurt taunis egoismi ja tõstis esile ühiskonda liitvaid väärtusi. (Ibid) Hurda teine soov. "Ükski eestlane, kes vahest talorahva seisusest lahkub ehk koolitamise läbi kõrgemale tõuseb, ei pea ega tohi sellepärast omast rahvast lahkum. Eestimees jäägu Eestimeheks igas ammetis, igas seisuses, maal või linnas," rääkis kõrgelt koolitatud eestlane. (Ibid) Jakob Jurda kolmas ja viimane soov esimese üldlaulupeo kõnes oli seotud koolidega. "Tuleb soovida, et Eestirahvale ka suuremaid koolisid elosse sünniks. Muretsegem koolide eest. See on mo viimne sõna, Eestivennad," lõpetas Hurt. (Ibid) 8 [Type text] KOKKUVÕTE
koolide, raamatukogude ja iseäraliste seltside loomise eest (Palamets, Hillar 1994:22). Teiseks soovis ta, et iga eestlane, kes talupõlvest välja astub ja muu ameti käsile võtab, ei vaataks neile ülalt, kes ausaks põlluharijaks jäänud (Laulupeomuuseum). Ükski eestlane, kes vahest talurahva seisusest lahkub ehk koolitamise läbi kõrgemale tõuseb, ei tohi sellepärast oma rahvast lahkuda. Eestimees jäägu Eestimeheks igas ametis, igas seisuses, maal või linnas. Ta tahtis, et Eestivend jääks ustavaks rahva liikmeks, jagaks omavahel õnne ja õnnetust, püüda head teha rahva edasi saamiseks. Seda tehes oled aus mees kõikide ees ja oled teinud kõik, mis õige perepoja kohus oli (Palamets, Hillar 1994:23-24). Kolmas soov ütleb, et eesti rahvale ka suuremaid koole tekiks, kui meie kihelkonna ja küla koolid. Selle soovimisega ei tahtnud ta küla ja kihelkonna koolide arvu vähendada, vaid hoopis tõsta.
annaabi.ee 
