Fundamentaal- ja pinnasereeperite asukoha valikul lähtuti reeperite pikaajalise säilimise vajadusest. Arvestati asukoha geoloogilist struktuuri ning pinnase omadusi. Nivelleerimispolügoonide algus-, sõlm-, ja lõpppunktid kindlustati fundamenaalreeperitega. Seinareeperite asukohad valiti kindla konstruktsiooniga ehitistesse või suurtesse rändrahnudesse. Käikude planeerimise puhul lähtuti põhiliselt 1933-1943 rajatud üle-eestilistest kõrgtäpsetest ja täpsetest nivelleerimiskäikudest. Samuti võeti arvesse veemõõdujaamade nivelleerimiskäikudesse lülitamise võimalust. 4. Milline on mõõtevahendite komplekt kõrgtäpsel nivelleerimisel? Digitaalnivelliir, invar-koodlatid, meteoinstrumendid (digitaalsed termomeetrid, digitaalne hügromeeter, digitaalne baromeeter, anemomeeter). 5. Milline on nivelleerimise metoodika erinevus võrreldes varasemate
Eesti jaoks on niivõrd valdav, et vahel räägitakse Eestist juba kui linnriigist. Esialgu on see siiski liialdus. Eesti asulastiku teisel tasemel asub Tartu. Tartu umbes 100 000 elanikuga on tegelikult äpardunud pealinn. Veel XIX sajandil oli ta just põlisrahvastiku peamine kultuuri- ja ärikeskus, seal paiknesid mitmed kogu Lõuna-Eesti jaoks tähtsad haldusasutused. XX sajandil on Tartu aga võistluses Tallinnaga selgelt kaotanud. Üle-eestilistest ülesannetest on talle jäänud siiski olla ülikoolilinn ja tervishoiukeskus. Tänu ülikoolile on Tartulgi rahvusvahelist ilmet ja mainet. Muudel kultuuri- ja ärialadel on Tartu ainult Kagu-Eesti ringkondlik keskus, abipealinn selle Eesti osa jaoks, mis jääb Tallinnast kõige kaugemale. Tööstuslinnana on Tartu arvestatav, kuid siiski oma suuruse kohta tagasihoidlik. Tulnukrahvastikku oli Tartus hulga vähem ja seda on hulgaliselt lahkunud, aga ka integreerunud.
annaabi.ee 
