poeg Kuldar õppis muusikakoolis, julgeolekuorganid sulgesid aga tee sealsetesse kogudustesse. Üksi, ilma perekondliku hoolitsuseta, halvenes Peeter Singi tervis. 1957. aasta 31. mail ta suri. 5 Hauakivile Tallinna Metsakalmistul on kirjutatud tema luuletuse sõnad: «Ühel hommikul kaob udu.» 1.3. Peeter Singi looming Maalimist harrastas ta muude tegevuste kõrval. Ta esines oma töödega 1920.-1930. aastail mitmetel üle-eestilistel kunstinäitustel aga on oma töid esitlenud ka sõjaeelsetel näitustel. Kunstnikuna lähtus Peeter Sink koolis omandatud juugendlikust stiilist aga ka dekoratiivsest art deco'st. Peeter Singi maalid kannavad endas omaaegsete kunstistiilide ja vaimsuse märke, olles samas äratuntavalt isikupärased. Arvukad maastikumaalid on enamasti loodud vahetust looduselamusest, neis avaldub kunstniku tõsine vaimne seisukoht, avar maailmatunnetus ja temale nii omane poeesia. Ta on
32-35. Need aastad (1988-1991) olidki tegelikult kogu eesti pungi tähetunniks, ja õigusega, sest oli ju nüüd Eesti rahvas saavutanud selle, mille eest punkarid seisid. Villu Tamme oli rahvuskangelane, ... (jne). Toimus ridamisi suurejoonelisi punkrocki kontserte, esimesed Eesti ansamblid käisid esinemas Läänes, punkbändid osalesid üle-Eestilistel kontserttuuridel. 23. märtsist 6. juunini 1990 toimus kümnest kontserdist koosnev Onu Bella ja Vennaskonna turnee, mida omavahel hakati nimetama Kuldhamba ajastuks, kuna turnee mänedzheril Jaan Vaagil olid kõik hambad kullast. Kontserdid toimusid Kohtla-Nõmmel, Koerus, Rakveres, Jänedal, Järvakandis, Nõmmel, Haabsalus, Lihulas, Emmastes ja Tallinnas. Peale Onu Bella ja
amortiseerunud staadion. Kergejõustiku areng Paides sai alguse tänu Karl Tannebaumile. Ta oli Paide karskus seltsi Idu spordiosakonna esimees. Tannebaumi teati kui mitmekülgsete huvide ja karske eluviisiga meest, kes oli lõpetanud kreiskooli ning pälvis tunnustust ka pasunakoori asutaja. Madrusena Vene kroonus teenides puutus ta välissadamates kokku sealse spordieluga ning nähtu jättis talle sügava mulje. Ise tõsise treenijana otsustas ta 1912. aastal osaleda II üle-eestilistel olümpiamängudel Tallinnas. Pealtvaatajate hämmelduseks jooksis paidelane paljajalu. 5000 meetri jooksus lõpetas ta tolleaegse jooksukuulsuse Johannes Villemsoni järel teisena. Kaks aastat hiljem Riias ülevenemaalisel olümpiaadil saavutas ta maratonijooksus viienda koha. 1913. aasta tähtsündmuseks kujunes Paide näituse aias peetud spordipidu, mida korraldati Järvamaa olümpiamängude nime all. Akrobaatika ja võimlemisnumbrite kõrval olid
rahva “aken Euroopasse” Soome televisioon. Raadio ja televisiooniga analoogiline ideoloogiline järelevalve ning tsensuur vaevas ka trükiajakirjandust. Võim ei käsitlenud ajalehtiajakirju mitte niivõrd informatsiooni kui mõjutusvahenditena. Ajalehed olid õhukesed (enamasti neljaküljelised). Suurimad tiraažid olid nn. vabariiklikel (s.t. üle eestilistel) lehtedel “Rahva Hääl” ja “Noorte Hääl”, neist ei jäänud palju maha kaks lin nalehte Tallinna “Õhtuleht” ja Tartu “Edasi”. Seoses kohaliku väljaande staatusega oli “Õhtulehe” ja “Edasi” Paul Keres ja Mihhail Tal Tallinnas 1954. aastal ideologiseerituse aste “vabariiklike” lehtede
32-35. Need aastad (1988-1991) olidki tegelikult kogu eesti pungi tähetunniks, ja õigusega, sest oli ju nüüd Eesti rahvas saavutanud selle, mille eest punkarid seisid. Villu Tamme oli rahvuskangelane, ... (jne). Toimus ridamisi suurejoonelisi punkrocki kontserte, esimesed Eesti ansamblid käisid esinemas Läänes, punkbändid osalesid üle-Eestilistel kontserttuuridel. 23. märtsist 6. juunini 1990 toimus kümnest kontserdist koosnev Onu Bella ja Vennaskonna turnee, mida omavahel hakati nimetama Kuldhamba ajastuks, kuna turnee mänedzheril Jaan Vaagil olid kõik hambad kullast. Kontserdid toimusid Kohtla-Nõmmel, Koerus, Rakveres, Jänedal, Järvakandis, Nõmmel, Haabsalus, Lihulas, Emmastes ja Tallinnas
annaabi.ee 
