mitte nõustuda, aga ma võin teda mõista. See, kes teist ei mõista, kaldub ikka arvama, et siin polegi midagi mõista, hävitada on vaja.“ Kunstikriitika ei toimi vaakumis, vaid vajab väljundit ajakirjanduses. Kui erialaste väljaannetega on Eestis seis hea (meil ilmub kolm kõrgetasemelist kunstikriitikale ja -teadusele pühendunud ajakirja), siis laiem pilt on paraku nukker. Kummaski üle-eestilises päevalehes ei tööta enam ammu kunstitoimetajat, mis tähendab, et asjatundlik arutelu kaasaegse kunsti üle eksib leheveergudele haruharva. Õnneks on pilt helgem nädalalehtede osas: kompetentsed kunstitoimetajad tegutsevad nii Eesti Ekspressis kui ka Sirbis. Tänuväärt tööd teeb samuti n-ö alternatiivajakirjandus (Müürileht jt). Rõõmustav on seegi, et raadios pälvib kaasaegne kunst aina süsteemsemat tähelepanu. Ent
TPÜ terviseuuringute labori juures 1998. a kevadel läbi viidud kooliõpilaste toitumise uuringule. Küsitlus viidi läbi väikelinna kooli 106 õpilasega vanuses 12–17. Kehakaaluga rahulolematud olid 17% poistest ja 37% tüdrukutest. Kehakaalu muutmise soovi peamised põhjused olid järgmised: välimus (63%), tervis (25%), hobi või spordiala (18%), teiste soovitused (8%). Käesolev uuring tõi välja alakaalulisuse sagedasema esinemise linnatüdrukutel. Sama tendents ilmnes ka 1996. a üle-eestilises üliõpilaste terviseuuringus (6): alakaalu soodustavateks eluolulisteks teguriteks osutusid linnas elamine ja paremad materiaalsed olud. Seda kinnitab ka käesoleva uuringu tulemuste võrdlus TPÜ terviseuuringute labori juures 1998. a kevadel M. Rohtla lõputöö raames läbiviidud keskkooliõpilaste küsitlusega (küsitleti 184 tütarlast ja 168 noormeest). Enamik neist õppis Tallinna koolides. Kaalus soovis maha
annaabi.ee 
