Need saated erinevad üksteisest: vaatajaskonna poolest, uudiste poolest. Aktuaalne kaamera on tõsisem ja seal räägitakse ka ülemaailmselt tähtsatest teemadest. Nt. 29. märtsi saates: BRICS maailmamajanduses, streik Hispaanias, Taani laevaõnnetus jms. See pole lihtsalt saade millega õhtut sisustada, vaid seda vaadates saab end korralikult päeva jooksul toimunuga kurssi viia. Reporter on pigem meelelahutussaade, seal on rohkem seltskonnauudiseid ja see on väga Eestikeskne. Välismaailma teemadest räägitakse seal vähem ja siis on need ka sellised `'Hiinas sündis haruldane panda'' stiilis. Pole eraldi spordiosa, nagu on AK-s Õhtulehe ja Postimehe võrdlus Õhtulehe teemad on sageli väga isiklikku laadi ja kalduvad kollase ajakirjanduse poole. Mingeid lisalehti tal vahel pole, kuid on päevane telekava, eraldi spordiuudised, meelelahutus, Eesti ja välismaa uudised. Postimehe vahel on mitmed lisad
Sest rüünati julgeoluüksusi ja hävituspataljone, korraldati diversioone raudteel. Samal ajal rööviti kauplusi, talusid. Tekitades hirmuõhkkonna. 1940-ndate teine pool ja 1950 protest nõukogude süsteemi suhtes, relvade kogunemine, noorsoorahutused, eeskuju metsavendadelt, eesti rahvulaste liit 1960-ndate teine pool tegutsesid koos NL teisiti mõtlejatega, pagulased Mis olid liikumise iseloomus toimunud muutuste põhjused? Enesekeskne, eestikeskne, loodeti iseseisvust saavutada, sulaaeg, ühiskond liberaliseerus Mida tähendab küüditamine? On inimeste vägivaldne ümberpaigutamine siberisse ja teistesse piirkondadesse. Loodeti maha suruda mõte vastupanust ja iseseisvuse taasamisest. Keda nimetati kulakuks? Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või omasid põllutöömasinaid. Millal toimus esimene massiküütamine Eestis? 14. juuni 1941. Millistest maakondadest küüditati suhteliselt vähem inimesi, miks
Betti Alver tuli kirjandusvõistluste kaudu kirjandusse. Proosa Luule muutub pildirikkamaks, sõnastused rikkalikumaks. Kirjanike rühmitusi ei teki juurde, sest EKS oli juba olemas. Rahulolematusega probleeme pole (tavaliselt oli see rühmituse tekke põhjuseks). Kirjandusorbiit – Sütiste, Jakobson, Hiir, Palgi. Noorte ja vihastena leidsid nad, et eesti kirjandus jätkab siuru ja nooreestlaslikku peenutsemist ja ülevust, nemad nõudsid elulähedust (eestikeskne, tõepärane). Neile ei meeldinud vanamoodne Tammsaare (sest kujutas maaelu, aga nemad olid linnast). Nende teravad väljaütlemised ärevdasid kirjanduselu. Suurem kirjanduslik muutus toimus Pätsi vaikival ajastul. Eelkõige puudutab perioodikat. Mõjutas ka tõsist kirjanduselu, kus arutati, milline peaks kirjandus olema. Päts oli patrioot ja positiivse kirjanduse pooldaja. “Läänemere isandad”, “Ümera jõel”, “Nimed marmortahvlil” – isamaalised teosed.
annaabi.ee 
