Heinamaade, metsade, karjamaade nimed. Maa-alade nimed. Saared, neemed, poolsaared, rannad Muude objektide nimed. Rajatised (kalmistud, staadionid, sadamad), ehitised (veskid, kõrtsid, küünid), peatused (raudteejaamad) jne. Alev ja alevikud võiksid kuuluda ühte kategooriasse. Arutamisel, et jätta alles alevikud. Alevik on sõnavormituletis sõnast ,,alev". Alevi puuduseks see, et alev tähendab eeslinna. Alevid Eestis hilised 1917 esimesed alevid. KOHANIME EESTIKEELSUS. Kohanimeseadus nõuab, et nimed on eestikeelsed siis kui tuum on äratuntava eesti keele sõna vorm. Kooskõlas eesti keele omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga ning füüsilise isiku nimi. KOHANIMEDE STRUKTUUR. Saab eristada liht- ja liitnimesid. Tavaks eristada osi järgmiselt: diakrooniline jaotus: determinant, atribuut. determinant kui põhisõna on see osa nimest, mis tähistab kohaliiki. Nominatiivis. Kui determinant kaotab algse tähenduse, siis muutub ta atribuudiks
halb. Siis aga oleks aus ja hinnatavate suhtes viisakas nii väljendudagi. Mitte tekst ei ole arusaamatu, vaid mina ei suuda mõista. Mitte tekst pole vigane, vaid minu idiolekt on teistsugune. Mitte maailm pole hukas, vaid mina olen konservatiivne. Lühidalt • Keel on kõne abstraktsioon ehk selle kirjeldus, kuidas inimesed räägivad. • Sõnadel ei ole selliseid objektiivselt mõõdetavaid para- meetreid nagu tähendus, eestikeelsus, sobivus vms. • Need on suhtlejate (või suhtluse vaatlejate) parameetrid: mina arvan, et sõna tähendab midagi või sobib mingisse kohta. Kõik suhtluskäitumise valikud põhinevad vältimatult ja olemuslikult subjektiivsetel eelistustel. • Mida kõneleja öelda tahtis, on kõnelejatähendus. Kuidas kuulaja aru sai, on kuulajatähendus, ja kuulajatähendusi on sama palju kui kuulajaid. Kõnelejatähendus ja kuulaja-
annaabi.ee 
