Raamatut on arvustajate poolt rohkelt kiidetud. 3. Teose probleemistik ja ideestik (Too välja teose peaidee ja 3–4 probleemi teosest) Teose peaideeks on Eesti olukord Nõukogude okupatsiooni ajal ning nimitegelase püüe taastada iseseisev Eesti Vabariik. Teosest käis läbi palju probleeme ning enamik neist lahendati ühe peatüki jooksul. Püsivamateks probleemideks olid koputajad, keda mainti teoses korduvalt, reeturlikud kaasmaalased ning nimitegelase suutmatus tuua tagasi vana eestiaja kord. 4. Teose peategelase iseloomustus Tegelase suhe loo jutustajaga Selles teoses on tegelane ja jutustaja üks ja sama isik. Jutustaja kirjeldab oma isiklikust vaatepunktist kõiki teoses olevaid sündmusi. Lugeja kohtub tegelasega esimese peatüki esimeses lauses, kus jutustaja/peategelane ennast lugejatele tutvustab. Tegelase suhe iseendaga Tegelane peab endast kõrgelt lugu, kuid saab aru, et ta on jutustamise hetkel juba vana.
Kausi ja A Üksip 22. mail. Nende registreerimise tunnistajateks olid kaks nende südamesõpra H.Gleser ja F .Moor . "Tõsistes küsimustes olime alati ühel meelel. Minu abikaasa oli seda tõesti selle sõna parimas tähenduses abikaasa, minu kordaminekutes on suur osa minu naise hooldusel, poolehoiul, sõprusel ja heal südamel".- nii ütleb A.Üksip oma abikaasa kohta oma ’’Mälestustes’’. A.Lauter meenutab etenduse ’’Püve talus’’ (mis oli huvitaval kombel laval terve eestiaja) tüdrukute stseeni: " ...kui ikka Marje Parikas, Meta Luts ja Albina Kausi sisse tulid, oli korrapealt ere, hele, päikseküllane rõõmus stseen. ... Kausi oli tõsimeelne perenaine, kelle silmanurgas väikesed kuradid piilusid, kes õdede lõbust lugu oskas pidada ja seda toetada, ....võrreldes S. Peetsoniga oli Kausi pehmem, aga ta oli jälle nagu rohkem arenenud, laiema inimliku olekuga. Samuti on ta mänginud ka telefilmides ’’Ühe suve akvarellid’’ ja ’’Tädi
annaabi.ee 
