Teisel etapil orienteeruti ümber, ühiskonnaellu ja kultuuriloomesse astus sõjajärgne põlvkond, tekkis lootus leida enamvähem mõistlik modus vivendi ka nõukoguliku korra raames. Eesti aeg taandati ilusaks mälestuseks, millega tegelikkust enam mõõta polnud vajalik ega võimalik (Vahtre 1992). Kolmandat järku iseloomustab resignatsioon. Neljandal perioodil on tunnetatud nõukoguliku taaga raskust, ühekorraga püütakse vaadata tulevikku ja minevikku, eestiaegsete traditsioonide elustamiskatsed põimuvad pornovideotega, valitseb kultuuriline segadus, milles on suur osa kultuuritusel ja moraalitusel. Tuge otsitakse skautlusest, astroloogiast, transtsendentaalsest meditatsioonist, kirikust. (Vahtre 1992). 3 4 1. NÕUKOGUDE ARGIKULTUURIST ÜLDISELT 1940. aastail hävis suur osa Eesti kodudest, mille asukad kas küüditati või olid
August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu jpt. 3. Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Aastatel 1944-1990 jaguneb eesti kirjandus stalinismiperioodiks, sulaperioodiks, stagnatsiooniperioodiks ja nüüdiskirjanduseks. 4. Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Aastatel 1945-1953 ilmus nii vähe kirjandusteoseid, sest valitses üldine segadus ja teadmatus selle üle, kuidas kirjutada Nõukogude Liidu standardite järgi. Eestiaegsete kirjanike tegevus keelati suuresti ära ja noorte pealekasv võttis aega. 5. Millise vabanemise tõi kirjandusse niinimetatud sulaaeg? Sulaaeg tõi kirjandusse stalinikultusest vabanemise, senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all. 6. Millist romaanianri viljeles J. Kross? Too näiteid. J. Kross viljeles ajaloolise romaani anri. Näiteks: ,,Keisri hull" ja ,,Kolme katku vahel". 7
2004. aasta Võidupüha paraadiks puhastati mälestusmärk ning muudeti ilmastikukindlamaks.6 6 http://www.rakvere.ee/galerii.php?lang=est&id=74 05.06.2009 Huvitavamaid hooneid Esimesed hooned Vabadusplatsi äärde ehitati 1929-19317 Rakvere esimene lasteaiahoone Esimene linna lasteaed loodi 1919. a juuni algul. See oli mõeldud 6-10aastastele, tegutses tuletõrje aias Pikk tn 49 ja oli avatud vaid suvekuudel. Kõige olulisemaks kujunes eestiaegsete lasteaedade arenguloos lastekaitseühingute tegevus. Aastal 1919 rajatud Virumaa Lastekaitse Ühing, mille tööd juhtis Heinrich Aviksoo (linnapea 1930-1940), avas oma esimese lasteaia novembris 1925. See asus Jakobsoni uues elumajas Vabaduse tänavas (nüüd Koidula 8). Et kulud osutusid ühingule üle jõu käivaks, suleti see juba järgmisel kevadel. Edasi jätkas nimetatud lasteaia pidamist uus ühing ja nimelt Rakvere Lastekaitse Ühing (eesotsas oli aastatel 1921-1930 linnapea
annaabi.ee 
