) Algsetel joonistel võib märgata ka vanni tähistavat tingmärki, aga tegelikkuses pole sinna pesemisvõimalust tänaseni rajatud. Samas on elamus mingil ajahetkel 11 leibkonda elanud (1976. a. inventariseerimisaruande alusel)! OBJEKTI TEHNILINE SEISUND Maja on aga mahajäetud tondilossina kokkukukkumise äärel. Pole teada, millal viimased elanikud majast välja on kolinud, kuid oma eluaseme eest pole nad kunagi eriti hoolt kandnud-- hoone halba seisukorda kirjeldavad juba eestiaegsed inventariseerimisaruanded (1937.a.) 46-ndal aastal väljastatud kirjutiselt võib lugeda, et kahekorruselise katusetoa ning klaasitud verandadega puitelamu alus (madalvundament- paas), välis- ja kap.seinad ning seinte väliskate (krohv) on veel heas seisukorras, kuid muud osad: plekkkatus, laed koos konstruktsiooniga (põlev, krohv), laudpõrandad, puitvaheseinad, puittrepid, aknad-uksed (okaspuit+ õlivärv), korstnad, kütteseade
Kuidas politsei sisuliselt likvideeris hobusevargused: Hobusepassid 14.09.1920 Vabariigi valitsuse määrus, Kaarel Eenpalu (siseminister) hobuse tunnusmärgid, kas kasvatatud või ostetud (RT 1920 nr. 187) Ostu-mõõgi korral pidi politseid selle tehingu kinnitama Hobuseid ei saanud riigist välja viia piiri valvasid sõdurid (vargale ei tohi vargusest tulu tõusta lõika läbi realiseerimiskanalid) hiljem professionaalsed piirivalvurid Eestiaegsed kohtuinstantsid: I aste Rahukohus II aste Rahukogu 3-liikmeline III aste Riigikohus tsaariajast ülevõetud 1935 võeti vastu Eesti kriminaalseadustik, enne seda nuhtlusseadus vana ja uus. (1830 nimede panek) Loeng X 12.12.2013 Si vis pacem, para bellum Kui tahad rahu, valmistu sõjaks Vitae, non scholae dicimus Elu jaoks, mitte kooli jaoks Vivat, crescat, floreat
aastate alguses levinud puitelamute tüübid olid juba valdavalt Venemaalt üle võetud üleliiduliste tüüpprojektide mugandused. Hoonete proportsiooni- ja detailikäsitluses avaldub selgelt venepärane maitsekool. Eestiaegsetele elamutele omast kivitrepikoda neil ei ole. Sellised maju on palju Pelgulinna tagumistes osades ja mujal Põhja-Tallinnas, aga ka Kristiines, ent samade tüüpprojektide järgi on peale Tallinna ehitatud puitelamuid ka teistes Eesti linnades. Nõndasama kui eestiaegsed Tallinna majad, võisid ka nõukogudeaegsed puitkorterelamud esineda nii laudisega viimistletuna kui ka krohvituna, sealjuures võisid ka sarnast tüüpi elamud samas kvartalis või sama tänava ääres valmida erineva viimistlusviisiga. Sageli ehitasid neid asutused oma töölistele. Puitelamute gruppe kohtab ka sõjaväeosade juures, sest kiiresti püstitavaid karkasskonstruktsioonis maju ehitati elamuteks üleajateenijatele-allohvitseridele. Tihti
annaabi.ee 
