1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõj...
Miks on vaja Eestit kaitsta? Eesti on meie sünnimaa. Eesti on meie kodu. Eesti on paik kus tunneme end hoituna ning kus on meie pere ja sõbrad. Meie kogu elu on sellel väikesel maalapil mille nimeks on imekaunis Eesti. Need ilusad põllud ja metsad mis meid ümbritsevad on kui kaitse selle kurja maailma eest. Keegi ei tahaks kaotada oma lähedasi ja oma kodu, seega jah, Eestit on vaja kaitsta. Ajaloost teame, et meie üks suurimaid vaenlasi läbi aegade on olnud Venemaa. Eesti on olnud okupeeritud ja inimesi on hoitud kui vangis. See kõik lõppes 2. veebruaril 1920 kui Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Usun, et Venemaal on siiski soov oma riigi piire laiendada ja Venemaa sõjaväega oleks suurepärane võimalus vallutada väike Eesti kus sõjavägi on kordades väiksem kui Venemaa oma. Eestis treenitakse iga aasta kaitseväes uusi noormehi sõjaks aga kui Venemaa ründaks meid ei ole mingit võimalu...
Perestroika ja NSV Liidu kokkuvarisemine 1985tuli NLKP Keskkommitee peasekretäriks M.Gorbatsov. Ta oli veendnud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi. Tema eesmärk polnud üleminek demokraatiale, turumajandusele ega NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Majandus tuli taas tööle saada ning Gorbatsov tegi seda perestroika ehk majanduse uutmise teel. Kui algul pidi see olema vaid majanduse muutmine, siis ilmus peagi kõrvale ka teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. Inimesed said suurema õiguse rääkida tõtt ja toimunud katastroofid ning küüdistamised, okupeerimised tulid avalikuks. 1986 aprilli Tsernobõli katastroofi varajamine ajas rahva vihale ja Gorbatsovil tuli läbi suruda reform, millega kehtestati presidentaalne valimissüsteem ja pidi olema mitu kandidaati. Tänu sellele pääses kongressi ka inimesi, kes soovisid kommunismi lammutada selle reformimise asemel. Samal ajal lagunes vana käsumajandus ning uu...
annaabi.ee 
