Eremiitpõrnikas Merit Kibe 12a Iseloomustus Üks suurimatest Euroopa mardikatest. Mustjaspruun, roheka või pronksja helgiga. Putuka eesseljal sügav pikivagu, emastel lamedam. Isased mardikavalmikud eritavad iseloomulikku lõhna . Euroopas kaks-kolm eremiitpõrnika alamliiki. Toitub kõdunevast puidust. Kus leidub Lõuna-Rootsis, Taanis ja Lätis. Lõuna-Soomes. Lõuna-Norrast leiti viimati aga üle saja aasta tagasi. Eestis Koiva-äärsetel puisniitudel. Kus elab Vana hõre tammik ja tammepuisniit. Õõnsad ja pehastunud tammetüved. Vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad. Tamm, pärn ja vaher.
läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Kasv -22 millimeetrini. Niitudel, roosõieliste ja ohakate õitel. Toitub taimelehtedest ja -õitest. Väga head lendajad. Vastsed kasvavad kõdunevas puidus. Ninasarvikpõrnikas Ladinakeelne nimetus on Oryctes nasicornis. Ninasarvikpõrnikas on üks suuremaid (2540 mm). Punakaspruunid läikivad kattetiivad. Isasel laubal tahapoole kaardus sarv, emasel see puudub. Eesseljal on kolmehambane ristmõhn. Vastsed-kuni 12 cm valged tõugud. Elavad kõdunenud puidus, saepurus ja kompostihunnikus. Vastse areng kestab 4 aastat. Lepatriinud Eestis on üle 50 lepatriinuliigi. Levinuim on seitsetäpp-lepatriinu. Toitub enamasti lülijalgsetest. Kasvatatakse aedades, aitab hävitada kahjureid. Ereda värvuse ja mustriga keha. Käpad on 4-lülilised. 200-400 muna. 5-8 päeva jooksul vastsed. 2-4 nädala pärast hakkab nukkumine. Laiujur
närivad mullas taimede juuri (wikipedia.org). (http://pilt.delfi.ee/album/137469/?view=blog&page=2) Joonis 5 Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) 5. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis) Meie suurim põrnikas on ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis). Eestis on nad üsna sagedad.Tema pikkus on 2540 mm. Põrnikas on lennuvõimeline. Soojadel suveõhtutel lendab ta sageli valguse peale (wikipedia.org). Isasel on laubal pikk kõver sarv, eesseljal kolmehambane ristmõhn. Neil on punakaspruunid läikivad kattetiivad. Oma suure keha juures on ta siiski lennuvõimeline putukas ja lendab soojadel suveõhtutel. Vastne elab taimekõdus või kompostihunnikus, võib kahjustada taimede, sealhulgas rooside juuri (H.Remm.1984). Vastse nimetuseks on raamatus "Õngitsemine" pakutud ka nime rasvik Rasvikud võivad kasvada väga suurteks, ent õngitsemisel on parimad kuni 25 mm pikkused vastsed. Leitud
annaabi.ee 
