laenu. Palkasid sõjaväe ja võitlesid Teebaga. Tessaalased pahandasid ja läksid phookislaste vastu, keda nad nägid templiröövlitena. Nende vastu kutsuti appi ka Philippos, kes läks võitlema õigluse ees. Selle asemel, et jõuga Kreekat võtta, Philippos kasutas kavalust ja diplomaatiat. 346 suutis ta sõlmida rahu, Ateena astus sõjast välja. Philippos sai ilma probleemideta Delfisse marssida ja leebelt phookislasi karistada ja sai Delfi eesseisjaks. Kui Philippos oli nii lähedal, siis tajuti teda ohuna. Demosthenes käiski Teebas kihutuskõnesid pidada. Pidasid ka Chaironeia lahingut 338, kus oli Ateena ja Teeba Makedoonia vastu. Kuna nad polnud ammu võidelnud, siis nad kaotasid. Edasise diplomaatiaga saavutas ta üleüldise võimu Kreeka üle, see oli ka Kreeka iseseisvuse lõpp. Philippos kuulutas välja ka sõja Pärsia vastu, moodustades Korintose liidu. Enamus Kreeka linnriike liitus vabatahtlikult
Dermopüülide maakitsusesse enda saada, aga ateenlased ei lasknud, ja siis võttis aja maha. Alustas diplomaatilisi läbirääkimisi, kutsust kreeka linnriike külla, pidas venitavaid läbirääkisimi ja samal ajal võttis ära põhja-kreekas mõningaid punkte. 346 suutis sõlmida rahu, ateena astus sõjast välja, ja Philippos sai minna kesk-kreekasse , karistas fookislasi , mitte julmalt, sai ühe tähtsama püham eesseisjaks. Teiselt poolt selle läbi muutus ta ohtlikuks oma senistele liitlastele teebalastele, Demosthenes, ja ateenlased aktiviseerusid, demos käis Teebas ja suutis ka nemad kallutada makedoonia vastasesse leeri. 338 tuli uuesti Phillippos kesk-kreekasse, ja alle astuti seal vastu ja toimus lahing, ja seal sai kreeka lüüa, teebalased võitlesid paremini nende pühasalk tapeti maha. Seda lahengut loetakse kreeka iseseisvuse lõpuks. Teeba langes philippose võimu alla. Sõlmis