järjeord, kuidas võis nendesse ametitesse kandideerida, kõrgemale kandideerunud pidi olema läbitud madalama astme, võimalik oli ka tagasi valida aga mitte jäjest. Põhilised riigiametid: 2 consulit mehed kes pidi kõik varasemad ametid läbinud, võimalik oli saada 42-43 aastaselt. Neil oli käsu õigus kodanike elu ja surma üle otsustamiseks imperium ja peamised funktsionid olid sõjaväe juhtimine, rooma sõjaväe ülemjuhataja, olulised kohtufunktsioonid ja teatud religiooni eesseisjad. Neil oli vastastikune vetostamis õigus, see piiras nende tegevust. Nende järgi märgiti aastat. Teine tähtsuselt oli praetos, mida enam suurenes rooma riik , seda enam oli vaja neid consulite asetäitjaid. Olid nad konsulite asetäitjaid, rooma kõrgema võimu asetäitjad seal kus konsulid ei ülatunud, sai konsulik konsuli suremise läbi. Vastutasid kohtuprotsesside eest ja määrasid ametisse vajalikud kohtunikud 39-40 aastat.
Selleks sai Sa armee tegevohvitser. Maakondades nimetati talle ka kaks abilist. Moodustati ka kohalikest elanikest koosnevad esinduskogud. Beirat. Nendeks said eranditult kohalikud baltisaksa mõisnikud. Beiratil oli nõuandev õigus, mitte midagi enamat. Kogu võim Sa sõjaväelaste käes. Maakonnad jagunesid ,,kihelkondadeks" kirikukihelkonnad. Nüüd anti neile ka halduslik-administratiivne fn. Nende etteosta määrati ametkondade järelvaatajad, kihelkondade eesseisjad, kelleks olid jällegi baltisaksa mõisnikud. Teostasid ainuisikulist võimu. Kihelkonnad jagunesid valdadeks. Vallad olid ainus haldusüksus, mille otsa jäid ka edaspidi eestlased. Valdade juhtimine muudeti siiski ainuisikuliseks.valla eestseisja määrati ametisse käskkirja alusel. Haldusaparaat muutus väga keeruliseks, samas käskude andmine ja täitmine lihtsustusid. Selline süsteem püsis Eestis suurema osa Sa okupatsioonist. 28.08
annaabi.ee 
