Selleks ajaks oli tal välja kujunenud monotoonne, kuid pisiasjadeni läbimõeldud elukorraldus, mille eesmärk oli tugevdada sündimisest saati nõrka tervist ja rakendada kõik jõud jäägitult teadustegevusele. Kriitikaeelsel järgul Kanti filosoofia põimusid loodusteaduslik materialism ja Leibnizi-Wolffi metafüüsika, mida ta õpetas korrektselt nBaumgarteni õpiku järgi. Loenguid pidas ta ülikoolis valitseva traditsiooni vaimus, oma trükistes oli lähedal tolle aja eesrindlikule prantsuse loodusteadusele, tema nende aastate parimates teostes aga avaldusid stiihilised tendentsid dialektika suunas. Ta ilmutas suurt huvi kosmoloogia ja kosmogoognia vastu ning omandas üha sõltumatuma positsiooni leibnizliku natuurfilosoofia suhtes, kuigi viimast, tõsi küll, Wolffi poolt vulganiseeritud töötluses, järgisid peaaegu kõik tolle aja saksa õpetlased. Kant mõtestab seda tihti ümber
Laimujutud tema perekonnaelu kohta ajendasid Puskini ja d'Anthèsi kahevõitluse, milles Puskin ka hukkus. Surres oli 38 aastat elanud. Dekabristid ei võtnud teda oma seltskonda, kuna arvasid, et ta on liiga suur poeet. HARIDUS: Tsarskoje Selo lütseum, SUHTED VANEMATEGA: AMETID: pärast lütseumi lõpetamist välisministeeriumi teenistuses. ERILISUS/OMANE VEIDRUS: etiooplane LOOMING: loomingut iseloomustab kaasaelamine oma aja eesrindlikule mõttestikule ja meisterlik vorm. Väga kuulus on teos ,,Ruslan ja Ludmilla", millega Puskin ka kuulsaks sai. Ta hakkas realistlikult kirjutama Mihailovskojes. Ta on kirjutanud ka värssmuinasjutte. 1822-,,Vang"; 1825-,,Talveõhtu"; 1826- ,,Prohvet"; 1827-,,Poeet" Järeldus: George Gordon Byron (1788-1824) TAUST: isa põlvnes vanast aadliperekonnast ning oli soti kuningas James I pojapoeg, ema oli sotlanna. Isa suri varakult, ema pöördus Byroniga tagasi Sotimaale
olemas. Nimelt oli 1967.a. venelastel tõsine kavatsus lisaks Leningradi (Sosnovõi Bor) tuumajaamale rajada ka Võrtsjärve äärde TJ koos mitmekümnetuhandese linnakuga Võrtsjärve ja Elva vahele. Asi oli teadagi salajane ja sellest olid teadlikud vaid kohalikud parteiliidrid ja mõned Teaduste Akadeemia liikmed ja tulevased liikmed, nagu H.Habermann, I.Öpik, A.Raukas, E.Lippmaa jvm. Kuna aga tollal oleks see tähendanud hävingut eesrindlikule põllumajanduslikule ,,vabariigile" siis sõdisid ka tolleaegsed parteiliidrid kõigi oma oskustega selle vastu. Põhjuse selleks andis Võrtsjärve vähene veehulk ja suure osa äsja maaparanduse läbinud hea põllumajandusliku maa kaotsiminek. Ega siis tollal polnud lihtne Lenini ordeniga autasustatud kuulsat tootmisjuhti ignoreerida ja tema juhitava kolhoosi maadele meile mittevajalik TJ ehitada. Ilmselge,