mikroelektroonika geenitehnoloogia põllumajanduses KTT Eestis Viimasel ajal on ka Eestisse tekkinud mitmeid kõrgtehnoloogilist toodangut andvaid väikefirmasid. Neist on hetkel edukaim Elcoteq Tallinn. Ettevõtte tooted on telekommunikatsioonide, infotehnoloogia ja olmeelektroonika valdkonnast. Sisuliselt ollakse kõrgel tehnoloogilisel tasemel montaazitehas. Kõrgtehnoloogilise tootmise arendamine on Eestile eluliselt tähtis, kuid praegu oleme selles osas eesrindlikest maadest tugevasti maas. Tulevik näitab, kas Eesti oma tagasihoidlike arengueeldustega selles vallas suudabki rahvusvahelises koostöös enda peale võtta muid rolle peale monteerimistööstuse, lihtsamate osade valmistamise ja müügijärgse hoolduse. Kindel on aga see, et kõrgtehnoloogiline suurtootmine saab Eestis käivituda vaid suurte välisinvesteeringute abiga. Teaduspargid Kõige olulisem uurimis- ja arendustöö on koondunud teadusparkidesse
ja rahva sangarlik võitlus oma kodumaa vabaduse ning sõltumatuse eest on leidnud ereda kajastuse kunstniku tolleaegsetes töödes. Karme rindeid, lahingupaiku purustatud hoonete ja puudega, rivist väljalöödud vaenlase tanke ja veokeid ning palju muus on E. Okas kujutanud arvukail rindejoonistustel. Selle perioodi loomingust väärivad esiletõstmist tema ,,Rindejoonistuste sarjad". Tähelepanu äratavad selles perioodis ka kunstniku paljud portreed Nõukogude Armee võitlejatest ja tagala eesrindlikest töötajatest. Portreeritavate näojooned peegeldavad tahtekindlust otsustavust ja mehisust. Evald Okas kuulus 1942 Jaroslavlis asunud eesti kunstnike kollektiivi. Esimese Maailmasõja teemade kõrvalt jäädvustas Okas oma teostes ka sündmusi eesti rahva vabadusvõitluse kaugemast ajaloost. Haaravalt ja dünaamiliselt on Okas käsitlenud oma loomingus Jüriöö teemat ning on seda ajalooliselt tähtsat epohhi eesti rahva vabadusvõitluse ajaloos veenvalt kajastanud.
tagasi pöördunud üle 30 000 Asutamisraskus- test veel mitte üle küüditatu ja arreteeritu. 1. jaanuari saanud kohalikele kolhoosidele 1960. aasta seisuga viibis Siberis langes aga osaks partei üksikasjaliste eriasumisel veel 377 Eestist suuniste elluviimine. Meediakanalid deporteeritud nende hulgas 126 olid sellekohastest õpetussõnadest, bandiiti ja natsionalisti ning 225 juhistest ja eesrindlikest kogemustest nende perekonnaliiget, peale selle tulvil. kakskümmend 1941. aastal 1950. aastate esimesel poolel küüditatut ja kuus Jehoova Eesti põllumajandustoodang ei tunnistajat. suurenenud, vaid vähenes. Nii Kodumaale naasmine ei näiteks moodustas 1955. aasta tähendanud nende inimeste täielikku teravilja kogusaak alla poole 1950. rehabiliteerimist