Samal ajal kui mees ootas, tuli sinna tuppa Bobby. Nad jõid mõned klaasid alkoholi ja Bobby tegi mehele ühe matemaatilise triki. Nüüd Bobby lahkus ruumist ning mees lahkus samuti. Mees otsustas kööki otsima hakata, aga sattus hoopis kitsasse esikusse, seal oli suur lai kivitrepp, kust mees üles läks. Ta jõudis üles ja kuulis mingit imelikku häält, lõpuks sai ta aru, et see on oreli hääl. Ta liikus pimedas ruumis edasi, kuni jõudis eesriideni, mis avanes, kui ta nööri tõmmanud oli ja ta jõudis valgustatud rõdule. Rõdu kõrvalt läks trepp alla ja mees läkski alla, kus oli pime. Pimeduses otsis ta järgmist ust ja tema ees oligi järsku uks, kus oli kirjas, et võõrastele sissekäik keelatud. Mees aga läks uksest sisse ja kuulis, kuidas uks ta seljataga rakselt lukku läks, ta püüdis seda uuesti avada, kuid see ei õnnestunud. Nüüd jõudis mees letini, kus istus vanamees ja palus mehel dokumendid esitada
väikse ja õrnana, sümboliseerib Eestit. Kogu pulmamotiiv kirjeldab tegelikult Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Kirjeldatud puurilinnud on eestlased, eesti rahvas. Pruut, ehk siis Eesti, näeb, mis on tehtud tema rahvaga nad on puuri pistetud ja seda nähes ta minestab. Jutustaja otsustab minna tagasi mööda tuldud koridori. Ta satub koridoride ja treppide hämarasse rägastikku. Tema orienteerumisvõime on selleks hetkeks täielikult kadunud. Lõpuks jõuab ta eesriideni, mille taga on suur ruum. Ruumi keskel on avatud kirst surnukehaga ja selle ümber neli auvalves sõdurit. Nähes surnut liigub Jutustaja mõte paratamatult surmale. Teda valdab kirjeldamatu surmahirm ja ta tormab ruumist minema. Nii jõuab ta järjekordse ukseni. Kuid see uus uks on teistest veidi erinev, sellel on kiri ,,Võõrastele sissekäik keelatud". Sellega lõpeb teose esimene osa. Järgneb ,,Kiri proua Agnes Rohumaale". Kirjast selgub, et keegi Agnes Rohumaa on avaldanud
sümboliseerib Eestit. Kogu pulmamotiiv kirjeldab tegelikult Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Kirjeldatud puurilinnud on eestlased, eesti rahvas. Pruut, ehk siis Eesti, näeb, mis on tehtud tema rahvaga nad on puuri pistetud ja seda nähes ta minestab. Jutustaja otsustab minna tagasi mööda tuldud koridori. Ta satub koridoride ja treppide hämarasse rägastikku. Tema orienteerumisvõime on selleks hetkeks täielikult kadunud. Lõpuks jõuab ta eesriideni, mille taga on suur ruum. Ruumi keskel on avatud kirst surnukehaga ja selle ümber neli auvalves sõdurit. Nähes surnut liigub Jutustaja mõte paratamatult surmale. Teda valdab kirjeldamatu surmahirm ja ta tormab ruumist minema. Nii jõuab ta järjekordse ukseni. Kuid see uus uks on teistest veidi erinev, sellel on kiri ,,Võõrastele sissekäik keelatud". Sellega lõpeb teose esimene osa. Järgneb ,,Kiri proua Agnes Rohumaale". Kirjast selgub, et keegi Agnes Rohumaa on
annaabi.ee 
