hääldamine. Lapsel on grammatika omandamiseks vaja teadvustada need nähtused, millest saab keele abil infot edasi andaja osata säilitada ja kasutada keelelist infot. laps omandab keelevormid vastavalt väljendatava sisu keerukusele. Objekti- ja ruumisuhteid väljendatakse ajasuhetest varem, tingimust hiljem kui jaatust, sõnavormid ainsuses varem kui mitmuses. Keeleüksus järelpositsioonis omandatakse avrem ja kergemini kui eespositsioonis, lõppude omandamine on kergem, kui õigete tüvevariantide kasutamine(laadivaheldus), tagasõnad omandatakse kergemini kui eessõnad või eesliited. Lapsed pööravad enam tähelepanu keeleüksuste järjestusele ütluses kui nende üksuste vormidele, eelistavad lauses standardset sõnajärge.Grammatilise kategooria omandamiseks-valdamiseks on vaja aru saada vastavast suhtest, omandamise aeg jakiirus sõltuvad vastava kategooria formaalsest keerukusest keeles ning esinemissagedusest.
säilitada ja kasutada keelelist infot. Laps omandab keelevormid vastavalt väljendatava sisu (mõtete, suhete) keerukusele. On loomulik, et objekti- ja ruumisuhteid väljendatakse ajasuhetest varem, tingimust hiljem kui jaatust, küllaltki vara võtab laps kasutusele aga eitava väite, sõnavormid ainsuses tulevad reeglina kasutusele varem kui vormid mitmuses. Kehtib seaduspärasus, et keeleüksus järelpositsioonis omandatakse varem ja kergemini kui eespositsioonis. Nii on lõppude omandamine kergem kui õigete tüvevariantide kasutamine (laadivaheldus eesti keeles), tagasõnad omandatakse kergemini kui eessõnad või eesliited. Lapsed mõistavad paremini ja eelistavad ise moodustada lauseid, kus mõtteliselt seotud keeleüksused asuvad kõrvuti, s.t. seos ei ole katkestatud mingite teiste keeleüksustega. Seetõttu on eelistatud järjestikuse paigutusega osalaused. Kui mingit semantilist tunnust saab
annaabi.ee 
