on kõrge vererõhu soodustav toime (suitsetamisest, stressist, ülekaalulisusest jne.) Suure vereringe arterid. Suure vereringe arterid on kõik aordi harud ja harude harud! Aordi suuremad osad: A.aordikaar, B. rinnaaort ja C. kõhuaort. A.Aordikaar (arcus aortae) : 1. Südame pärgarterid e. koronaararterid (arteriae coronariae): 2 tükki – parem ja vasak; algavad kohe aordi algusest, kulgevad südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos; vasak annab enam harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale. (Arteriharude kõrval on südameveenid, mis kogunevad lõpuks kokku pärgurkeks, mis avaneb eraldi paremasse kotta.) 2. Õlavarre-pea tüvi (truncus brachiocephalicus): lühike jäme haru, hargneb varsti kaheks – parem rangluualune arter ja parem ühine unearter, mis edaspidi kulgevad ja harunevad umbes samamoodi, nagu samanimelised sooned vasakul kehapoolel! 3. Vasak ühine unearter (arteria carotis communis): tõuseb kaelalihaste vahel ülespoole, annab harusid
mürgi toime; insult võib esineda kõigis kudedes (,,sinikad" nahas), kuid eriti iseloomulik ajukoele (ajurabandus). Suure vereringe arterid on kõik aordi harud ja harude harud. Aordi suuremad osa: aordikaar, rinnaaort ja kõhuaort. Aordikaar: · südame pärgarterid e koronaararterid 2 tükki: parem ja vasak; algavad kohe aordi algusest, kulgevad südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos; vasak annab enam harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale · õlavarre-pea tüvi lühike jäme haru, hargneb kaheks: parem rangluualune arter ja parem ühine unearter, mis edaspidi kulgevad ja harunevad umbes samamoodi, nagu samanimelised sooned vasakul kehapoolel · vasak ühine unearter tõuseb kaelalihaste vahel ülespoole, annab harusid kaela elunditele; alalõualuu lähedal jaguneb kaheks vasak sisemine unearter mis edasi siseneb koljuõõnde ja varustab suuremat osa peaaju,
annaabi.ee 
