ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise tihke kehaga. Neelavad lagunenud huumust, mis on vähem toitev kui taimetükid. Uruavadest pressitakse välja roojakuhilaid. Kõige vägevamate, hariliku vihmaussi ja suure mullaussi kodu on keldrikorrusel. Nende urud küünivad ühe või isegi kahe meetri sügavusele, savi ja räha sisse. Ussid on pikad ja jämedad, peaaegu musta eesotsaga, kuid helehalli lameda sabaga. Tume pigment on sellepärast, et nad käivad vahel maapinnal. Ülal käia on vaja, sest paljas savi ei toida. Roheline mullauss ja piimjas soouss tahavad niiskemat mulda, viimane ka lubjarikkamat. Pisike, kandilise sabaga nelikant-kalduss elab jõe- ja järvekallastel märjas mullas, vahel päris madalas vees, eriti allikates. Kollase-punasevöödilise keha ja teravalt lõhnava kollase kehamahlaga sõnniku-uss elab lautade ligidal
parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. Lame keha, tagaotsas kinnitusketas, ees iminapad, kõhtmine suu, hermafrodiidid, ripsmeline vastne, peremeeste vahetust pole. Kahepõlvsed e. imiussid parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega, lõpp-peremees selgroogne, vaheperemees limune. Mitu vastsejärku, 2 iminappa Paelussid parasiidid, enamasti põlvkondade ja permehe vahetusega, selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus. Eesotsaga (päis e. skooleks) kinnituvad soolele, toituvad kogu keha pinnaga, keha koosneb lülidest, kus on suguelundid (hermafrodiidsed). 19. Ripsussid - Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond. N: selts kolmehaarmelised piimjas valgelamelane; selts torusoolelised. Kärssussid veidi ripsusside moodi. Lameda ripsmelise
annaabi.ee 
