Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eesosaga" - 5 õppematerjali

Rõngussid
16
pptx

Rõngussid

Kas teadsid? § Ühel hektaril elavad vihmaussid suudavad aastas tõsta maapinnale kuni 30 tonni mulda! § Selle tulemusena paraneb mulla viljakus § Mööda vihmausside käike, mis ulatuvad kuni 2 meetrini, liigub paremini nii õhk kui vesi, neid mööda kasvavad taimede juured § Vihmausse nimetatakse ka mulla kobestajateks! Teisi rõngusse: § Vihmaussiga sarnaseid loomi elab ka vees § Näiteks mudatuplased, kes elavad eesosaga põhjasetetesse kinnitunult § Nad sarnanevad välimuselt kaanidega § Toituvad nad veekogu põhjas lagunevatest taime- ja loomajäänustest § Nad on tähtsad ka aineringes § Neid söövad meelsasti kalad Kaanid: § Rõngusside hulka kuuluvad ka kaanid § Elavad nad mageveekogudes § Lameda ja harjasteta keha mõlemas pooles on iminapp § Vihmaussi sarnase hobukaani eesiminapa küljes on suu, selgmisel küljel täppsilmad §

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Parasiidid
1
doc

Parasiidid

Erituselundkond-moodustavad eritustorukesed, mille kaudu eritab jääkaineid kehapinnale. Vereringe on suletud. Pikisooned on igas lülis ühendatud ringsoonega. Südamena talitlevad eesmised ringsooned. Veres on hemoglobiin(värvus).Vihmaussid vahetavad paaritumisel seemnerakke .Need kattuvad limakihiga.Vööpiirkond eritab ohtralt lima, millest tekib kookon.Muneb, viljastab ja roomab kookonist välja.Sealt koorub uus vihmauss. Mudatuplased elavad eesosaga mudasse veekogude põhjas.Nende toiduks on laguneneud taime- ja loomajäänused. Hobukaan- keha(pikk,eest lame) mõlemas otsas on iminapad. Eesiminapa keskel on suu, selgmisel küljel täppsilmad. Elavad mageveekogudes, toituvad selgrootutest(konnakulles, vihmauss).Harjasteta. Areng otsene. Hulkharjasussis- elavad meres.Kehal on harjad ja jätke ehk lõpus. Toiduks on vetikad või muda. Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel.

Bioloogia → Bioloogia
42 allalaadimist
Eesti keele väljendusõpetus-kokku- ja lahkukirjutamine
12
docx

Eesti keele väljendusõpetus: kokku- ja lahkukirjutamine

MUUTUMATUD SÕNAD KOKKU LAHKU Kui kaks sõna moodustavad ühise Määrsõna muudest sõnadest harilikult määrsõnalise väljend: aegamööda, lahku: väga hea, tohutu suur, vaevalt allamäge, igatahes, kusjuures, kuuldav, kaugemalt vaatajad. kõigepealt, muudkui, puupüsti, sedamaid, vastupidi, ümberringi. Mõlemat moodi kahesilbilise eesosaga viisiütleva juhtumid: piki + silmi, palja + päi, harkis + jalu, vanu + igi, suuri + vaevu, teisi + sõnu. nii palju ja niipalju, kui palju ja kuipalju, selja taga ja seljataga, nii pea ja niipea, nii kaua ja niikaua, nii kaugel ja niikaugel. Pikemad lahku: ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, värisevi

Eesti keel → Eesti keele väljendusõpetus
34 allalaadimist
Kokku-lahku kirjutamine
16
docx

Kokku-lahku kirjutamine

eesotsas, eestpoolt, harutihti, hiljaaegu, hoopistükkis, hädavaevu, igatahes, ilmaaegu, kordamööda, kusjuures, kustkaudu, kõigepealt, käsikaudu, läbisegi, mistõttu) Kokku saab sõnu kirjutada kindlate liitsõnade analoogial (nt muudkui, otsekui analoogial ka justkui; päripäeva, pärituul, vastutuul analoogial ka pärituult, vastutuult; aegamööda, kordamööda, pikkamööda eeskujul ka meeltmööda, jõudumööda, kontimööda) Kaheti võib kirjutada ka kahesilbilise eesosaga viisiütleva juhtumid: piki + silmi, kinni + silmi, üksi + silmi, palja + päi, purjus + päi, püsti + päi, palja + käsi, ristis + käsi, palja + jalu, harkis + jalu, üksi + sõnu, teisi + sõnu, vanu + igi, suuri + vaevu. Pikema täiendiga viisiütlevad kirjutatakse lahku: ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, vankuvi jalu, värisevi käsi. Kaassõna (ees- või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku

Eesti keel → Eesti keel
18 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

just kui, vastu seina analoogial ka vastu tuult jne, töö oli poisile konti mööda ~ kondi järgi). Oma olemuselt ebakindlate ja seega kaheti kirjutatavate juhtude hulka kuuluvad ka seesugused tavaks saanud kokkukirjutised nagu minupärast, minugipoolest, sellepoolest, sellegipoolest, millegipoolest. 38 Kaheti võib kirjutada ka kahesilbilise eesosaga viisiütleva juhtumid: piki + silmi, kinni + silmi, üksi + silmi, palja + päi, purjus + päi, püsti + päi, palja + käsi, ristis + käsi, palja + jalu, harkis + jalu, üksi + sõnu, teisi + sõnu, vanu + igi, suuri + vaevu. Pikema täiendiga viisiütlevad kirjutatakse lahku: ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, vankuvi jalu, värisevi käsi. Fakultatiivseiks, st võimalikeks, kuid mitte kohustuslikeks tuleb pidada vahetegemisi, nagu nii

Eesti keel → Eesti keel
358 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun