kanda vastsündinu kohta nimesid, mis olid vastuolus heade kommetega; mis teisiti võisid tekitada avalikku pahameelt või olid naeruväärsed; samuti ei võinud akti kanda vastsündinud poeglapsele nime, mis üldiselt tuntud tütarlapse nimena, ja vastsündinud tütarlapsele nime, mis üldiselt tuntud poeglapse nimena. Nimede arv ei olnud piiratud. (Alender et al 2003: 15) 3.2.2. Isikunimekorraldus praegu Eesnimekasutust reguleerib perekonnaseaduse II osa 7. ptk §46. Eesnimevalik on piiratud vaid lg 3 sisuga, keelates lapsele panna eesnime, mis ei ole kooskõlas heade kommete ja tavadega, ning lõikega 4, mis lubab lapsele panna kuni kolm eesnime või ühe kahekordse eesnime (koosneb kahest sidekriipsuga seotud nimest). 3.2.3. Isikunimekorralduste võrdlus Peamine erinevus tänapäeva ja esimese Eesti Vabariigi isikunimekorraldustes on see, et tänapäeval piiratakse nimede arvu, siis seda ei tehtud. Praegu ei paista olevad takistust panna
perekonnanime kandev isik, diskrimineerib rahvusliku tunnuse alusel eesti rahvusest isikuid ning on seetõttu vastuolus põhiseaduse §-ga 12. Tallinna Halduskohus tühistas 21. veebruari 2001. a otsusega siseministri vaidlustatud käskkirja ning esitas 27. veebruaril 2001 Riigikohtule taotluse kontrollida perekonnaseaduse § 140 lg 1 vastavust põhiseadusele.) Eesnimekasutust reguleerib perekonnaseaduse II osa 7. ptk § 46. Eesnimevalik on piiratud vaid lg 3 sisuga, keelates lapsele panna eesnime, mis ei ole kooskõlas heade kommete ja tavadega, ning lõikega 4, mis lubab lapsele panna kuni kolm eesnime või ühe kahekordse eesnime (koosneb kahest sidekriipsuga seotud nimest). Ka eesnime muutmisel kohaldatakse riigivanema 1934. a 22. oktoobri dekreediga kehtestatud perekonnanimede korraldamise seadust. Kui vaadata eeltoodud seadusesätteid, siis selgub, et isikunimede õiguslik regulatsioon on veel üsna puudulik.
annaabi.ee 
