Ka ei olnud hea, kui kuus oli viis nädalat. Sammuti tuli jälgida, et keegi ei teeks ehitatavale laevale kahju. Juba sellest oli küllalt, kui kuuvalgel ööl viidi keskmise masti kanna alla märahobuse saba ja laka jõhve. Pahasoovija pidi iga jõhvi keskele sõlme tegema ning valvama, et neile ei langeks kuuvalgust. Sellise teo tagajärjel pidi ehitatavast tulema üks igati õnnetu ja halvasti sõitev laev. Kasuks tuli see, kui ehituse juures oli paarisarv ühe-eesnimelisi ehitusmehi. Pärast kiilu mahapanemist pandi paika kaared ja see järel muljuti kohale plangud. Enne kohalepanekut arutati planke 2 – 3 tundi arutuskastis. Valitud laudadest tehti tekk. Naadid triiviti tõrvanööriga ja valati pealt pigi täis. Kui laeva kere oli valmis, lasti see vette. Põhjarannikul, kus meri läks järsku sügavaks, tehti seda kevadel või suvel vabasse vette. Lauskrannikul aga veeti laev vette varakevadel, kui jää veel kandis.
Naljahammas on pulmajüri, naljamats, narrimart, naljamärt. Hulkuja on vastavalt soole kas rannakai või ilmajüri. Kergete elukommetega naine on rannakadri, liiderlik mees tonksujaan (vrd don Juan ~ donzuan). Vaene tõrjutu on tuhkatriinu, tuhkamats või tuhkahauamats. Vagatseja on pühajüri. Ilmneb ka linna- ja maarahva vastandus. Linnainimene on linnajuulus ning maalt pärit inimene maamats. (Mäearu 2002: 3031) Ameti järgi nimetamine Eesnimelisi isikunimetusi on antud ka mitmetele ametimeestele ja -naistele. Mehenimedega on olemas karvajaagup 'harjusk', hulljaan 'noorsõdur', joodijüri 'arst või velsker', pillijüri 'pillimees', pindejüri 'lihtsõdur', tindijüri 'kantseleiametnik', torujüri 'torulukksepp', õlijüri 'autolukksepp', aabitsajüts või koolijüts 'õpilane', karjakusti 'karjapoiss', metallikusti 'metallikoguja', prügikastikusti 'prügisorija', möldermats või möldrimats
annaabi.ee 
