Kõdistieesnahk (preputium clitoridis) mille moodustavad mokakomissuur ja tupeesiku limaskesta ristikurd Siseehitus: Samasugune ehitus nagu sugutil, puudub kusiti. Kliitorikeha sisaldab paarilist korgas- ehk kavernooskeha (corpus cavernosum clitoridis), mis on omavahel liitunud korgaskehadevaheseina abil (septum corporum cavernosorum). Asend: Asetseb tupeesiku seinas, häbemepilusse ulatubsugulise erutuse korral vaid lukk. Tavaliselt paikneb kõdistiaugus (fossa clitoridis) eesnahaga kaetult. Imeti (mamma) Funkts: Teisesed sootunnused, järglaste toitmine piimaga, esmalt toodavad ternespiima, mille abil saavutab vastsündinu passiivse immuunsuse. Välisehitus: Imeti= üheainsa nisaga seostuv poolkerajas näärmekompleks, mis vastab ühele naiserinnale. Mäletsejalistel ja hobustel udar (uber). Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu (sulcus intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus:
Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse. Munarakud. Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000 põiekest e. folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda. Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk. 2. Meessuguelundite ehitus ja talitlus: Välimised suguelundid: Suguti e peenis – 8-11 cm pikk, torukujuline. Otsast on ta varustatud sugutilukuga, mis on kaetud eesnahaga. Suguti keskel paikneb kusiti-seemnerakkude toru, mille kaudu väljub seemnevedelik. Munandikott – siin asuvad munandid. Munandikotis on kehatemperatuur paar kraadi madalam kui mujal. Seesmised suguelundid: Munandid – siin valmivad seemnerakud. Munandimanused – asuvad munandite kohal ja seal talletatakse seemnerakud. Seemnejuhade kaudu liiguvad seemnerakud ja seemnevedelik sugutisse.
Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse. Munarakud. Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000 põiekest e. folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda. Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk. 2. Meessuguelundite ehitus ja talitlus: Välimised suguelundid: Suguti e peenis 8-11 cm pikk, torukujuline. Otsast on ta varustatud sugutilukuga, mis on kaetud eesnahaga. Suguti keskel paikneb kusiti-seemnerakkude toru, mille kaudu väljub seemnevedelik. Munandikott siin asuvad munandid. Munandikotis on kehatemperatuur paar kraadi madalam kui mujal. Seesmised suguelundid: Munandid siin valmivad seemnerakud. Munandimanused asuvad munandite kohal ja seal talletatakse seemnerakud. Seemnejuhade kaudu liiguvad seemnerakud ja seemnevedelik sugutisse. Seemnepöiekesed eritavad seemnevedelikku, kus seemnerakud ujuvad.
annaabi.ee 
