Hekseldatud sööda sisse võib sattuda laudamasinatelt metalliosi, karjamaadelt teravaid esemeid jne. Lisaks võivad lehmadel teatud ainevahetushaiguste taustal tekkida isuväärastused. Sissesöödud võõrkehad satuvad raskusjõu mõjul ventraalsesse vatsakotti ning sealt kontraktsioonide toimel edasi võrkmikusse. Sagedamini haigestuvad üle aasta vanused lehmad. Võõrkehad võivad olla võrkmikus torkumata pikka aega, kuid näiteks tiinuse arenemisel, kui surve eesmaole suureneb, torkuvad teravad esemed läbi võrkmiku seina. Perforeerunud võrkmikust võib edasi areneda peritoniit või perikardiit. Haiguse tunnused on suuresti varieeruvad ja sõltuvad anatoomilisest kohast, kus võõrkeha läbi võrkmiku torkub. Mitteperforeerunud võõrkehad om tavaliselt väikesed, alla 2,5 cm. Näiteks liiva, kivide jms allaneelamisel ei teki ägedat haiguskulgu, pigem krooniline retikuliit või libedikupõletik. Klassikalised "naelalehma" tunnused on:
· Kiidekas aga paiknevad tihedalt üksteise kõrval olevad lehtjad moodustised ehk kiidekalehed. Vatsa sisemus on kaetud hattudega, mis on eriti suured vatsa alumises osas. · Nende limaskesta hattude kaudu toimub lenduvate rasvhapete imendumine. · Võrkmiku ja vatsa lihased tekitavad kontraktsioone, mille toimel sööt seguneb ja peenestub. · Samuti peenestatakse sööta enne libedikku jõudmist kiidekalehtede abil. · Eesmaole järgneb pärismagu ehk libedik. · Eesmao osades seedenäärmed puuduvad ning nende sisepind on osaliselt kaetud sarvkestaga. · Libedik on sarnane teiste imetajate maoga, mis eritab seedimiseks vajalikku soolhapet ja ensüüme. · Libediku pH on tugevalt happeline, vatsal aga neutraalne või nõrgalt happeline · Veise liitmagu: 1-kiidekas, 2- võrkmik, 3-vats, 4-libedik · Vats moodustab lehmal ~80%, · võrkmik ~5%, · kiidekas ~ 7-8%
annaabi.ee 
