asus eesti territooriumil. Uued linnused kujunesid maaisandate võimu- ja halduskeskusteks. Esimesed linnused jälgisid oma plaanilt looduslikke pinnavorme(nt otepää linnus). 13 saj teisel poolel said valdavaks kastelli tüüpi linnused(korrapärased nelinurksed linnused). 14 saj algul valmis viljandis Liivimaa üks suuremaid konvendihooneid. Ruume ühendas ristkäik ja oli 4 hoonetiiba. Uusi nõudmisi esitas liivimaa linnustele tulirelvade kasutuselevõtt- hakati rajama eeslinnuseid ja suurtükitorne.Linnused olid võimukeskused. Linnustesse koguti ka moonavarusid. 6.
väitesse, et selle alusel võime Kuressaare asustuse alguse paigutada muinasaega. Arvatavasti asus keskajal linnuse ees, tänase Lossipargi ja vallikraavide alal, vanem alevik ühes kiriku ja surnuaiaga (Kuressaare arholoogia, 2011). II etapp teostati aastail 20102015 Kuressaare linnus-kindluses. Arheoloogilised uuringud koos arhiivi- ja ehitustehniliste uuringutega andsid olulist uut teavet nii kesk- kui ka uusaegsete kindlustuste kujunemise kohta. Uuringud puudutasid peamiselt eeslinnuseid, muldkindlustustest uuriti peamiselt bastione. Pärast eelmisi suuremaid restaureerimistöid ja nendega kaasnenud uuringuid, on varasemaid seisukohti nüüd võimalik oluliselt korrigeerida ja täpsustada. Praeguseks on Kuressaare linnus-kindluse näol tegu ilmselt kõige põhjalikumalt uuritud kesk- ja uusaegse militaarrajatisega Eestis (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). Välitööde käigus koguti ligi 2600 esemeleidu, mis on tubliks täienduseks Saaremaa Muuseumi arheoloogiakogule
annaabi.ee 
