Hobuste kuulekust on inimene mõnikord julmalt ära kasutanud, kuid samas on ta enim austatud koduloom maailmas. Kuigi koduhobused ja eeslid on inimesega tihedalt seotud ja temast sõl- tuvad, on neil siiski säilinud oma metsikute esivanemate instinkte ja loomulikke käitumisjooni. Nad võivad kaitsta oma territooriumi ja imetada oma varssu just samasugusel moel, nagu tegid ulukhobune ja -eesel ning nad vajavad alati kaaslasi. Märad ehk hobuste, eeslite eeslikute ja sebrade emasloomad sünnitavad tavaliselt ühe hästi- arenenud varsa, kaksikuid sünnib väga harva. Kandeaeg ehk tiinus kestab umbes aasta, kodu- hobusel keskmiselt 11 kuud. Märad paarituvad täkkudega (isasloomadega) kevadel; seega sün- nivad varsad siis, kui kõikjal kasvab värsket mahlakat rohtu. Viibides kaua ema kõhus, areneb varss tugevaks, sest peale sündimist peab ta karjaga varsti sammu pidama. Karjast ei tohi maha
kuud. Nad söövad linnupoegi ja mune, skorpione ning teisi väikesi loomi. KULAAN elab Turkmeenia kõrbealadel (Karakumis ja Kõzõlkumis) KeskAasias. Talvel kasvatab ta tiheda kasuka, mis kaitseb pakase eest. Tema lähedane sugulane, khur, elab Indias Thari kuumadel kõrbealadel. Eeslikute sugulaste, ulukeeslite karju võib kohata mõnes paigas Saharas, ent need võivad olla ka metsistunud kodueeslid. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile PRZEVALSKI HOBUNE, kes elas karjadena Mongoolia steppides, on praeguseks looduses välja surnud
annaabi.ee 
