Laev muutub ebapüstuvaks. See veel ei tähenda, et laev kaaduks , kui tegelikkuses ei ole see välistatud. PS ! 1 Rad = 57,3kraadi Kui punktid G ja M langevad kokku , siis loetakse laeva ka mitepüstuvuseks : ta liigub väikestel kreeninurkadel ükskõikse tasakaalu olekus: SEEGA FÜÜSIKALISES MÕTTES ON METATSENTER M PIIRPUNKT , MILLENI VÕIB TÕUSTA LAEVA RASKUSKESE , ET ALGPÜSTUVUS SÄILIKS vanakreeka keeles on eesliitel META ka tähendus ÜLEMPIIR Transportlaevadel on pikimetatsentri k6rgus GML umbes 2 suurusjärku suurem kui põikmetatsentri kõrgus GM. Vigastamata laeval on pikimetatsentri kõrgus alati positiivne ja pikipüsivus tagatud. Joonise 5.2 järgi saame analoogiliselt pikipüstuvuse valemid GZ = GML korda sinU(/) = GML korda U(l); W korda GZ = W korda GML korda sin U(l) = W korda GML korda U(l)
suurendada kreeni -- laev muutub ebapüstuvaks -- i.k. unstable equilibrum. See veel ei tähenda, et laev läheks ümber e. kaaduks, kuid tegelikkuses ei ole see välistatud. Kui punktid G ja M langevad kokku, siis loetakse laev ka ebapüstuvaks: ta liigub väikestel kreeninurkadel ükskõikses tasakaalu olekus i.k. neutral equilibrum. Seega füüsikalises mõttes metatsenter M on piirpunkt, milleni võib tõusta laeva raskuskese, et ei kaoks algpüstuvus. Vanakreeka keeles on eesliitel meta- ka tähendus ülempiir. Transportlaevadel on pikimetatsentri kõrgus GML umbes 2 suurusjärku suurem (s.t. umbes 100 korda) kui põikmetatsentri kõrgus GM. Vigastamata laeval pikimetatsentri kõrgus on alati positiivne ja pikipüstuvus tagatud. Joonise 7 järgi on pikipüstuvuse valemid analoogilised GZ = GML sin = GML ; W GZ = W GML sin = W GML . Kuna väikestel kreeni või trimmi nurkadel tasakaalu olukorras on