selle millal voorud vahetuvad. Voor liigendub vooruehitusüksusteks (lause, sõna, fraas, häälitsus, paus). Voorud jagunevad vabadeks voorudeks ja naaberpaarideks. Parandusliigendus on süsteem, mille abil kõnelejad käsitlevad kõnelemisel, kuulamisel ja kõne mõistmisel tekkivaid raskusi. 12) Naabruspaar (naaberpaar) on kahest voorust koosnev tegevusüksus, voorud on ideaaljuhul kõrvuti, eri kõnelejate esitatud. Naabruspaar jaguneb ees- ja järelliikmeks, kus teatud tüüpi eesliige nõuab teatud tüüpi järelliiget (nt tervitus vastutervitus, küsimus vastus, palve nõustumine/keeldumine). Eelistusjärjestus, kus vastus valitakse kahe vastandliku variandi vahel, kusjuures üks on eelistatud, teine mitte. 13) Etnometodoloogia sotsioloogia haru, mis uurib suhtlejate endi tõlgendusi nende sotsiaalsest tegevusest ning vaatleb igapäevaseid loomulikke tegevusi, mille abil inimesed loovad oma grupikuuluvust ümbritsevasse.
Teoreem 3. Valmitest F1, F2,...,Fn järeldub valem G parajsti siis, kui valem F1& F2&...&FnG on samaselt tõene. Tõestus. Kui valemitest F1, F2,...,Fn järeldub valem G, siis neilväärtustustel, millel valemid F1, F2,...,Fn on tõesed, on ka valem G tõene, mistõttu F1& F2&...&FnG on tõene. Väärtustustel, millel mõni valemitest F1, F2,...,Fn on väär, on valem F1& F2&...&FnG tõene seetõttu, et impl eesliige on väär. Ümberpöördult, kui valem F1& F2&...&FnG on samaselt tõene, siis igal väärtustusel, millel valemid F1, F2,...,Fn on tõesed, on ka F1& F2&...&Fn tõene, mistõttu valem G on samuti tõene. Loogiliselt samaväärsed valemid. Lausearvutuse põhisamaväärsused. Valemite avaldamine etteantud tehete kaudu. Def 6. Valemeid F ja G nim samaväärseteks, kui nende tõeväärtused on võrdsed igal neid valemeis esinevate muutujate väärtused.
. . , F n järeldub valem G parajasti siis, kui valem F 1 & F 2 & . . . & F n → G on samaselt tõene. Tõestus. Kui valemitest F 1 , F 2 , . . . , F n järeldub valem G, siis neil väärtustustel, millel valemid F 1 , F 2 , . . . , F n on tõesed, on ka valem G tõene, mistõttu F 1 &F 2 &. . .&F n →G on tõene. Väärtustustel, millel mõni valemitest F 1 , F 2 , . . . , F n on väär, on valem F 1 &F 2 &. . .&F n →G tõene seetõttu, et implikatsiooni eesliige on väär. Ümberpöördult, kui valem F 1 & F 2 & . . . & F n → G on samaselt tõene, siis igal väärtustusel, millel valemid F 1 , F 2 , . . . , F n on tõesed, on ka F 1 & F 2 & . . . & F n tõene, mistõttu valem G on samuti tõene. Teoreemid järeldumise ja samaväärsuse taandamisest ühe valemi omaduse kontrollimisele o Samaväärus F ↔ G o Järeldumine F → G 7 6
,..., on tõesed, on ka valem tõene, mistõttu ... on F1 Fn F1 tõene. Väärtustustel, millel mõni valemitest ,..., on väär, on valem ... Fn G tõene seetõttu, et implikatsiooni eesliige on väär. Ümberpöördult, kui valem F1 Fn F1 ... on samaselt tõene, siis igal väärtustusel, millel valemid ,..., Fn F1 Fn on tõesed, on ka ..
annaabi.ee 
