maarahva esindajad e õigusleidjad. *Saaremaa alistati alles 1241 ordumeistri poolt. valitsemine jäi kohalikele vanematele, aastas korra käis saarel foogt, kelle eesistumisel peeti kohut. 1255 sõlmitud lepinguga säilitasid nad poliitilised õigused, võttes kohustuse ordut toetada. *1260. Durbe lahingus kaotas Liivi ordu, see julgustas baltikumi rahvaid, ka saarlasi. 1261 rüüstati saaremaad ordu ja liitlaste poolt. *eesti alal kaks omaette maailma - vallutajad ja allutatud rahvas. Eeslasi ei lubatud linnustesse. *Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. kes ristiusku vastu võeti, kuulutati isiklikult vabadeks. majanduslikud tingimused muutusid talurahvale kitsamaks. kaubandus ja meresõit kui tulutootvad elualad jäeti linnakodanike hooleks. See oli löök Põhja- Lääne-Eesti ja Saaremaa rahvale, kes tegelesid merekaubandusega. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endiseks. eestlased pidid ka feodaale oma tööga üleval pidama.
Raamatute keelamine ja hävitamine kestis terve esimese nõukogude aasta kuni 1941. aasta juunini. Hävitamiseks mõeldud raamatud Lõuna-Eestist toimetati Tartu Ülikooli raamatukoguhoonesse, Põhja-Eesti raamatud toimetati Tallinna Riigiraamatukogu hoonesse. Tarus olevad raamatud purustati ja hävitati, Tallinnas jäi hävitamine pooleli.Raamatute kõrvaldaminise sisuline suunitlus ja arvuline ulatus annavad tunnistust nõukogude võimu soovist panna eeslasi võimalikult kiiresti oma ajalugu ning kogu varasemat elu Eesti Vabariigis ära unustama. Eriliselt püüti vältida noore põlvkonna kokkupuudet raamatutega, mis oleksid kõnelenud endistest aegadest nin teistsugusest elust. 4. Kirjastustegevuse reorganiseerimine. Pärast 1940. aasta võimuvahetust likvideeriti seni eksisteerinud kirjastuse süsteem täielikult ning raamatute väljaandmisel seati sisse riiklik monopol. Moodustati 02.
annaabi.ee 
