õigekeelsusnormiks tema sõnaraamat Trükiteostel keeletoimetajad (1929 .a Emakeele Seltsi üleskutse keeleliseks eelkorrektuuriks, ühtlustamaks ajalehekeelt), kaasa tulid nii ajalehed kui kirjastused. Eesmärk: vastavus normikirjakeele nõuetega Kirjakeel nõukogude perioodil Pärast II maailmasõda Vene keele mõju suurenemine avalikus keelekasutuses (ideoloogiline surve + otsekontaktid) Sõnavara muutumine – vene-eeskujulised sõnad ideoloogia: agitpunkt, lööktööline, komnoor, kultuurimaja, rahvavaenlane, ettevõtete, organisatsioonide nimed (sõnad punane, uus, helge, edu, võit), asjaajamiskeeleks asutuste vahel üha enam vene keel Sõja ajal ja pärast seda ei tegutsenud ühtki ametlikku keelehoolde organit 1947 kirjastuste tarbeks Riikliku Kirjastuskeskuse keeltoimkond Alustas Keele ja Kirjanduse Instituut. (mõlemal keelehoole) Keelekorraldustöö eesotsas J. V
heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat. Kõige kuulsam oli Ferraras d'Este õukonna naisansambel 1580ndatel. Mantova Gonzagad ja Firenze Medicid moodustasid endilegi sellised. Nende ansde laulmismaneeris palju seniolematut vokaalne virtuoossus, väga tundeline ja tundlik esitusmaneer lähe ooperile! Ilmalik laul Inglismaal Ilmaliku laulu kõrgaeg kuninganna Elizabeth I valitsusaeg (1558 1603) Madrigalid itaalia eeskujulised Tuntuim autor Thomas Morley (1558 1602) Ayr uus zanr soololaul (lauto saatel) John Dowland (1562 1626) kuulus üle Euroopa Nooditrükikunst Ilmaliku laulu levikule on tohutult kaasa aidanud trükikunsti leiutamine 1440ndatel ja seejärel nooditrükikunsti leiutamine. 1. mitmehäälse polüfoonilise muusika kogumik 1501, Ottaviano Petrucci, Veneetsia. Edasi: John Rastell Londonis ~1520 Pierre Attaignant Pariisis ~1528 Saksamaal ~1534 jne.
annaabi.ee 
