aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Lossi arhitektiks oli Itaalian päritolu Niccolo Michetti, ta kavandas lossi itaalia barokkstiilis villade eeskujl tsaari suveresidentiks. Nii Eesti kui kogu Põja-Euroopa üheks kaunimaks barokkarhtektuuri näiteks peetakse lossi peahoone kahte korrust läbivat peosaali, mis on kaunistatud rohke strukkdekoori ja laemaalingutega.
kõrged korstnad ja eenduvad aknad annavad sellele teatava liikuvuse, Mansart`i järgi hakati taolist katusekorrust nimetama vastavalt - mansardkorrus. Prantsuse barokiajastu ehitusmeistrite peaeesmärgiks kujunes uue lossiarhitektuuri väljakujundamine, kusjuures erilist rõhku pandi hoonete otstarbekusele ja mugavusele. Neid uusi ideid võis näha juba Mansart`i loomingus, veelgi selgemini ilmnevad nad aga L. Levau (1612-1670 ) ehitatud Vaux -le-Vicomte`i lossis (1655-61 ). Loobunud Mansarti eeskujl vanast lossiehituse skeemist ( neli korpust ümber siseõue ), andis Levau ehitise, mille keskel oleva ovaalse saali ees olev nelinurkse põhiplaaniga avanes lahtisesse, pikihoone eeduvate külgtiibade abil moodustunud paraadõue ( see on prototüüp tulevasele auhoovile ). Täiesti uus on aga hoone 79 ümbruse kujundus, kus pargiarhitekt A. Le Notre ( 1618- 1700 ) lähtus vanade idamaade ja
annaabi.ee 
