vaheseinaga, millega selle põhjapoolne osa eraldati väikeseks gildisaaliks. 16. ja 17. sajandil rikastus hoone interjöör nikerdpaneelide ja ehistahvlitega, mis on aga nüüdseks kõik hävinud. 19. sajandi keskpaigas ehitati Laia tänava poolse hoovimaja fassaad ümber klassistsislikus stiilis, sellisena on ta säilinud ka praegu. 19. sajandi lõpul ehitati neogooti päraselt teravkaarseteks ka hoone algselt neljakandilised aknad. Neogooti sisekujundus anti tollal ka eeskojale. Tänapäeval paikneb hoonesEESTI Ajaloomuuseum. Krundi keskaegne kitsas ja pikk hoov on kujunenud jalakäijatele kasutatavaks Börsi käiguks, mis ühendab Pikka ja Laia tänavat ning läbib mainitud väravahooneid. Kuna Börsi käiku piirab ühet poolt Suurgildi hoone, teiselt poolt aga Pikk 15 asuva keskaegse elamu külgmüür, siis on Börsi käik säilitanud tervikuna oma keskaegse miljöö. Börsi käigust on jälgitav ka osa Laia tänava poolse väravahoone põhjapoolsest tugikaarest
Lääneseis on kujundatud peafassaadiks ja seda kroonib petiknissidega viil. Akendekompositsiooni all asub vimpergiga kroonitud ümarkaarne peaportaal. Portaali suurejoonelisus ja dekoormotiivide rikkalikus on omapärased ja ei ole sarnased kirikus esineva raidmotiividega. Üle fassaadi akende ulatub nurgakonsoolidega kaar pärineb ilmselt hilisemast ajast ning kuulus kilpkaarena kas kunagi ehitada kavatsetud (või ehitatud ja hiljem likvideeritud) eeskojale. Pärast seinamüüride valmimist alustati kiriku võlvimisega. Sellele osutavad läänevõlviku konsoolid, mis tunduvalt erinevad idapoolsetest. 13 saj. teisel poolel muudeti kirik kaitsekirikuks. Hiljem müüriti ka akende alumised osad ja ehitati nende ettepuidust kaitsekäik. Ehituse juhtivat osa etendab arvatavasti Vestfaali päritoluga ehitusmeister. Hilisromaanika meisterliku teosena on säilinud suur ristimiskivi, mille vormid on tuletatud ehituskunstist.
annaabi.ee 
