Mned aastad belgias, avaldab teoseid, peab loenguid LUULET ISELOOMUSTAB Kunsti mte on kunstis ja ilus Surma, kaduvuse, kurjuse kohalolek kiges Esteetilise ja naturalistliku hendamine LUULE TEEMAD Pariisist Inetusest, udusest, lootusetus, pessimism, vrandumine Julge erootilisus, kirg meeleheite ja naudingi allikana THNEDUS B.-ga algab modernismiajastu Smbolismi eelkija Verlaine ja Rimbaud pidasid teda oma eeskijuks Olma mttemaailma j luulega on mjutanud lne-euroopa kirjandust Smbolism Smbolistlik luule Viimistletud kujundid Pettumus hiskonnas Kunsti eesmrk on kunst Mngulisus, iroonia, huumor Muljed, elamused Elu mttetus Surmameeleolud Riimitud vabavrss, musikaalsus smbolistlik draama teg. Aeg ja koht ei ole mratud sndmustik on tinglik, vhene, sageli muinasjutuline lhikesed repliigid tegel. Mistuknelised vi smboolse thendusega
jaotati kontuuridega ringideks ,poolringideks, nelinurkadeks. Kujutati sageli lendlevaid figuure, stseene, mis kujutati surma ja võeti kasutusele motiivid, mis said sümboolse tähenduse. Ja olid arusaadavad ainult kristlastele. Ümarskulptuur oli keelatud. Mõnevõrra kasutati reljeefi sarkofaagide kaunistamiseks. ARHITEKTUUR Rooma tempel oli jumala eluase. Ainult preester võis sisse astuda. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada palju inimesi. Seetõttu ei võeta eeskijuks antiiktempleid, vaid avalikkusele määratud turu ja kohtuhoonet. Parafistlik kirik oli lihtne hoonete kompleks. Algas müüriga ümbritsetud siseõuega. Kirik koosnes piki hoonest, mis on jalagut sammastega kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on teistest tunduvalt laiem ja kõrgem ja omaette katusega. Ülaosas olid aknad. Idapoolsesse ossa jääb põikhoone ehk risthoone. Ristumiskoht oli kooriruum . seal paiknes altar ja selle taha jääb ümarehitis Apsiid.
õpetust jagama. Janseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis enam, kui kümmekond aastat 1857. aastal hakkas Pärnus ilmuma nädalaleht "Pärnu Postimees". 4. Esimene Pärnu Postimees ilmus aatal 1857. 5. Majanduslikud raskused sundisid Jannsenit 1864. a. kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe "Eesti Postimees". 6. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. a. laulu- ja mänguselts "Vanemuine", mis sai eeskijuks ka samalaadsetele letsidele teistes Eesti linnades: nii rajati ka Tallinas "Estonia", Viljandis "Koit", Võrus "Kannel" , Pärnus "Endla" selts. - 11 - 7. Seoses läheneva piiruse 50. aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu organiseerimistöö võttis Jannsen enda kanda. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 18. -20
annaabi.ee 
