Jutustuses ,,Taevakivi" (1975), novellides ,,Kolmandad mäed" (1975) ja ,,Pöördtoolitund" (1971) kirjeldab Kross eestlaste rahvusliku ärkamise perioodi läbi esiletõusvate ja koloriitsete karakterite (Johann Köler, Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson ja Friedrich Martens). Mitmeid (kirjutamis)ajakohaseid poliitilisi kaastähendusi võimaldanud ajalooline romaan ,,Keisri hull" ilmub 1978. aastal. Põneva vormilise leiuna on keisri eeski paindumatu baltisaksa mõisniku Timotheus von Bocki lugu esitatud eestlasest naisevenna päevikuna. 1982.-87 ilmusid ajaloolised romaanid ,,Rakvere romaan", ,,Professor Martensi ärasõit" ja ,,Vastutuule laev". Krossi memuaarse proosa tsükli avavad kriitikute hinnangul novellikogud ,,Kajalood" (1980) ja ,,Ülesõidukohad" (1981). Seda liini jätkavad kaheksakümnendate lõpus ilmunud ,,Wikmani
Seetõttu ta pelgabpõhjusega või ekslikult oma integreerituse ohustamist, sekkumist oma ellu. Kui talle vajalikku distantsi rikutakse , kaotaks ta oma pidepunkti iseenda näol. Vatavalt oma elutunnetusele adub ta igasusgust seotust sundusena, mis nõuaks liiga suurt loobumist iseendast, tähelepanu ja lähedust vajav partner võib sellise olukorra tekitada. Igatahes võib skisoidne inimene veel altari või perekonnaseisuameti ukse eeski kannapüürde teha. Kui skisoidne isik tahab partneri varal selgusele jõuda oma ambivalentsuses, õheaegselt armastavas ja vihkavas seisundis, samuti sügavas kahtluses, kas teda ennast üldse armastatakse, on situatsioon tõsisem. Ta hakkab partnerit proovile panema, nõuab oma kahtluste hajutamiseks aina uusi tõendusi. See võib viia psüühilise piinamiseni ja sadismini. Ta võib partneri kinnitusi
Ida-Harjumaal ja Järvamaal polnud ühtegi kooli, Lääne- Harjumaal, Viru- ja Läänemaal alles üksikud koolid. Nendes õpetavad endised Forseliuse õpilased. Liivimaal oli olukord parem. Ei olnud massilist koolide puudumist, mis ei tähenda, et Liivimaa oleks hästi kaetud olnud. Rannu, Nõo, Otepää, Paistu ja Suure-Jaani koolitegevus oli korralikult toimiv. Kambjas tegutses samuti talurahvakool. Seal tegutses Ignatsi Jaak Forseliuse õpilane. Poiss oli omal ajal Rootsi kuninga palge eeski käinud, näidates, et ka talurahva lapsed suudavad õppida. 17.11.2009 Raikkülas on 1841. aasta sügisel rahutu. Rahutused jätkuvad ka 1842. aastal. Vastuhakk on paljuski seotud ühe inimesega, tema suhtes korda saadetud ebaõigusega. Otto Lilienfeld oli mõisa rentnik, tõstis kõik teoorjuslikud normid kõrgele. Kildema Jüri. 1840. aasta lõpus oli kihelkonnakohus leidnud, et Kildema Jüri ei ole võimeline mõisas tööd tegema oma majandusliku seisu tõttu, seejärel tõsteti ta
annaabi.ee 
