Jahikoerad Saksa linnukoerad Saksa linnukoerad jaotatakse karvkatte pikkuse järgi lühi-, karmi-, ja pikakarvalisteks. Karmikarvaline saksa linnukoer See on üks vanimaid jahikoeratõuge. Koer on üle keskmise kasvu, tugevkuiva kehaehitusega. Sellel tõul on väga tugev kaitserefleks. Karmikarvalisele linnukoerale on iseloomulik habe, vuntsid ning karvapuhmad kulmudel ja ninajuurel. Ta karv on karm, sirge või veidi krässus. Lühikarvaline saksa linnukoer Koer on kõrge eeskehaga, proportsionaalse tugevkuiva kehaehitusega, tasakaaluka iseloomuga, väga liikuv. Ta on tugeva luustiku ja arenenud lihastega. Hambad on tal tugevad ja asetsevad tihedalt üksteise kõrval. Ta silmad on keskmise suurusega, pruunis või tumepruunid. Noortel koertel võivad olla ka silmad kollased. , tihe, karedavõitu laineline karv. Saba alumisel poolel on kuni 15 cm pikkune "lipp". Rahulik koer hoiab saba natuke sorgus, ärritunud koer aga seljajoone kõrgusel või sellest veidi kõrgemal.
9.1. Klass: Ämblikulaadsed enamus maismaaloomad, paljud röövtoidulised, 8 jalga, 2 paari suiseid (lõugtundlad ja lõugkobijad) Selts: Skorpionilised pikliku, selgesti lülistunud kehaga. tugevate sõrgadega lõugkobijad ja lüliline painduv "saba", tipul mürgiaparaat, raamatkopsud. N. skorpion Selts: Nugilestalised elavad kellegi kehael, enamasti parasiidid N. sitikalestad, puuk 8 jalga, ees kilp Selts: Ämblikulised Ämblikuliste tagakeha on eeskehaga seotud peene varrekese abil. Nende lõugtundlad on küünise kujulise lõpulüliga, mille tipul avaneb mürginääre. Mürki kasutavad ämblikud saagi surmamisel. Ämblikud rebivad lõugtundlatega saagi puruks, lasevad saagi kehasse seedemahla ja imevad hiljem poolseeditud toidu. Lõugkobijaid kasutatakse kompimiseks ja saagi kinnihoidmisel. Ämblikuliste üheks omapäraks on võrguniit, mida toodavad tagakehal olevad võrgunäärmed. Võrguniiti kasutatakse püünisvõrgu
annaabi.ee 
