kirjandusele. v Tal oli loomupärane anne rahvaga läbi käia, soov alamiad aidata ja õpetada kõik Issanda Jumala kiituseks, aga nii, et oma kaukasse ka midagi korjuks. PERNO POSTIMEES EHK NÄDDALILEHT v 5. juunil 1857. aastal Pärnus ilmuma hakanud ajalehega "Perno Postimees ehk Näddalileht" rajas J.V. Jannsen pideva eestikeelse ajakirjanduse. v Jannseni ajaleht oli ilma kindlama poliitilise jooneta, Vene valitsuse survel see ei tohtinudki kuuluda lehe eeskavasse. Ajaleht teenis eeskätt rohkem teadetelehe ja rahvast harivaid ülesandeid. v Sellele vastavalt toodi lehes teateid ja sõnumeid kodu- ja välismaalt, anti näpunäiteid põllunduse, majanduse ja tervishoiu alal, rõhutati rahvast haridus- ja kooliolusid parandama ning püüti rahvapärases vormis esitatud jutustuste kaudu äratada lugejais huvi kirjanduse vastu. v "Perno Postimehes" hakati ka esimest korda meie rahva alahinnatud nimetuse
aastal Pärnus ilmuma hakanud ajalehega "Perno Postimees ehk Näddalileht" rajas J.V. Jannsen pideva eestikeelse ajakirjanduse. Tagasihoidlikult ja piiratud võimalustega alustanud ajaleht omandas Jannseni oskusliku tegevuse tulemusel paari aastaga ülemaalise populaarsuse, kuigi toimetus- ja ajalehetööd pidi Jannsen oma suure töökoorma tõttu peamiselt õhtuti ja öösiti tegema. Jannseni ajaleht oli ilma kindlama poliitilise jooneta, Vene valitsuse survel see ei tohtinudki kuuluda lehe eeskavasse. Ajaleht teenis eeskätt rohkem teadetelehe ja rahvast harivaid ülesandeid. Sellele vastavalt toodi lehes teateid ja sõnumeid kodu- ja välismaalt, anti näpunäiteid põllunduse, majanduse ja tervishoiu alal, õhutati rahvast haridus- ja kooliolusid parandama ning püüti rahvapärases vormis esitatud jutustuste kaudu äratada lugejais huvi kirjanduse vastu. "Perno Postimehes" hakati ka esimest korda meie rahva
juulil 1890. Vaated: Jannseni peamine eesmärk oli oma väljaannete kaudu rahvast harida ja selle abiga tema elujärge parandada: Häbeneda ei tule oma päritolu, vaid harimatust!; samas virgutas ta eestlaste rahvustunnet. "Õpetust ja juhatust anda, rahva haridust edendada, huvitust kirjanduse vastu tõsta, koolide asutamist edendada, puhtust majades, arusaamist põllutöös ja majapidamises, ainelise põlve tõstmist kõike seda loeb Jannsen esimesel joonel oma eeskavasse," kirjutas Anton Jürgenstein Postimehe albumis. Tema toimetatud Eesti Postimees sai rahvusliku ärkamisaja keskmeks, siin võideldi vana ja uue kirjaviisi pärast, samuti otsiti Jakobsoni kaastöö abiga väljarändamise põhjusi (nn suur sulesõda jõudis otsapidi ka baltisaksa ajakirjandusse). Jakobsoni nõuetele tema kirjatükke muutmata kujul avaldada ei saanud Jannsen vastu tulla ja Jakobson eemaldus. Lepliku inimesena läks Jannsen kuigivõrd kompromissile
annaabi.ee 
