· Kasutusnäiteid, selgitusi, paralleelvorme, liitsõnu. Anton Thor Helle 1732 · Käsiraamat: grammatika, eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend) · Sõnaraamatus tüüpsõnade numbrid, tüüpsõnade muutmine antud. · Oma aja kirjakeele norm koos piiblitõlkega (1739 esimene eesitkeelne täispiibel) August Wilhelm Hupel 1780 · Grammatika koos eesti-saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna · Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 18./19.sajand, Euroopa valgustusaeg: · Rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, kirjakeelte arendamine
mõeldud väheste eranditega ainult härrastele. 1630-ndatel sattus mõnelgi korral siia saksa luuletaja Paul Fleming, kes innustas kohalikke sõnaseppi, tema ümber moodustus Saksamaa moe järgi lamburiring harrastusluuletajatest (gümnaasiumiprofessorid, pastorid), tema vahendusel tutvuti saksa luuleteoreetiku Martin Opitzi seisukohtadega. Enim viljeldavaiks olid pulmalaulud. Juhuluule värsid maarahvani ei ulatunud, sakslaste seltskonnas olid aga suurustlemise viisiks. Eesitkeelne juhuluule väärib tähelepanu oma ilmaliku sisu ja eesti luulekeele kujunemise seisukohalt. Juhuluuletustest mainekamad on pulmalaulud, kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Tallinna gümnaasiumi kreeka ja ladina keele õpetaja Reiner Brockmann, tema eesti keeles kirjutamine oli pigem keelehuvi, mitte eesti kirjanduse loomishuvi. Brockmanni juhuluuletused laadilt baroksed salongiluuletused, autor polnud vorminõudlik. Avaldas esimese teadaoleva eestikeelse pulmalaulu 1637