Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850. Balti ...
kättesaanud saklsased, ja valisid seejärgi enda seast 4 kuningat, kui nad nägid et omaenda jõududega toime ei tule siis palusid abi Rootsilt ja lubasid abi saata. Lõpuks saare-lääne piiskop ei suutnud enam midagi teha, palus abi saksa ordult, see ordu käsitles kuningaid kui kurjatgijaid ja nad ületasid piiri ja purustasid kõik. 1343.puhkes samalaadne ülestõus, kuid siiski saksa ordud võitsid ning oli peaaegu terve eesiti nende käes. Jüriöö ülestõusu tagajärjed: Saksa ordu sai tegelt kõik endale, harjumaa tühi ja mahajäetud maa, talurahva jõukam ja teovõimelisem osa oli hukkunud. Ühiskonnakihid ühtlustusid, sest kõigil oli raske aeg.
annaabi.ee 
