Naistel, kes on teinud kaks või enam aborti, on järgnevate raseduste puhul nurisünnituste oht raseduskuude esimesel kolmandikul kahekordne ja teisel kolmandikul kümnekordne. Emaka perforatsioon Iga neljakümnes kuni iga neljasajas naine kannatab perforeerunud emaka tõttu. Selle tulemusel tekib peaaegu alati peritoniit e kõhukelmepõletik (põletikuline, nakatunud kõhusisemus), mille sümptomid sarnanevad ussripiku e. pimesoolerebendiga. Eesasetsev platsenta Eesasetsev platsenta ilmneb 6-15 korda rohkem nendel naistel, kes on teinud aborti. Selles olukorras asetseb beebi platsenta emaka väljapääsu juures ja see tuleb vastu võtta enne, kui beebi saab välja tulla. See tekitab ägeda verejooksu, mille tulemusel beebi peaaegu alati sureb. Abordijärgne sündroom Pärast aborti kannatavad naised erinevate mentaalsete ja psühholoogiliste probleemide all. Nendeks võivad olla korduvad unenäod üleelatud abordist, hoidumine emotsionaalsest
2)pindmine lahkliha-ristilihas, mis fikseerib lahkliha kõõlustsentrumi, 3)istmikuluu-korgaskeha lihas, mis surub kinni kõdisti veenid, mistõttu tekib kõdisti suurenemine ja erektsioon, 4)sibulakäsnkeha-lihas, mis naisel ahendab tupeesikut. Süva kihi lihased koos sidekirmetega moodustavad vaagnavahese (diaphragma pelvis) ning keskse kihi lihased kusesuguvahese (diaphragma urogenitale). Sünnituse korral venitab loote eesasetsev osa kogu vaagna põhja lihaste süsteemi ja viimane moodustab lihastest toru, mis on sünnituskanali pikenduseks. Normaalse vaagna mõõtmed Normaalseks vaagnaks peetakse sünnitusabis niisugust, mis ei osuta tunduvat takistust elusa, lõpuni kantud loote edasiliikumisele. Vaagna ja lõpuni kantud loote pea mõõtmete vastastikkuse suhte alusel on kindlaks määratud keskmised vaagna mõõtmed, mille puhul suurel enamikul juhtudel pea läbib vaagna ilma eriliste raskusteta